“On täiesti normaalne, et mina ja Sirbi nõukogu oleme sellise nõudmise nagu Sirbi 5000 eksemplari suurune tiraaž esitanud,” ütles Postimehe endine peatoimetaja Klaas Eesti Päevalehele. Tema sõnul võiks Sirbi potentsiaal olla suurem kui näiteks Narvskaja Gazetal või Põlva ajalehel Koit.

Klaasi sõnul näitab juba see, et Sirbi tiraaž on viimasel ajal tõusnud 3600 eksemplarilt 4100 potentsiaali olemasolu. Tema hinnangul on Sirbi puhul ikkagi tegu klassikalise ajalehega, mille tiraažinumbrid kajastuvad Eesti Ajalehtede Liidu andmestikus.

“Selle tegemine ei peaks erinema mis tahes päevalehe tegemisest,” lisas Klaas. “Minu arvates on üks arengureserve selles, et Sirp ei müü aktiivselt reklaami.”

Ka Sirpi üllitava sihtasutuse Kultuurileht nõukogu liige ja kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles ütles Eesti Päevalehele, et kindlasti on Sirbi potentsiaalne lugejaarv palju suurem kui praegu.

Tema hinnangul ei saa tulevikuplaane pidada absurdseteks ega sellisteks, et kellelegi tehakse liiga. Sukles möönis, et see on koht, kus võib tekkida vastuolu tegevjuhi ja nõukogu otsuse vahel.

Sirbi peatoimetaja ja juhatuse esimehe Mihkel Muti on see plaan meeleheitele viinud, kuna hästimüüv ajaleht hakkaks ilmselgelt kaotama oma senist sisu, kirjutas Eesti Päevaleht.

Ta ütles, et peab ebareaalseks ülesannet tõsta tiraaž aasta jooksul 5000 eksemplarini. “Üritasin kaubelda trükiarvu 4500, mis meie jaoks oleks ikkagi väga suur protsentuaalne muutus,” lisas ta. “Näiteks päevalehe mõistes tähendaks see paarikümmet tuhandet lugejat. Siiski, uue reklaami- ja turundusnõunikuna on ametisse võetud Karl Martin Sinijärv.”

Nõukogu tegevuskavaga rahulolematu Mutt saatis mitmele kultuuritegelasele märgukirja, kus tutvustas lehe uut arengukava. Ta lisas, et ei näe võimalust lehe tiraaži järsuks tõusuks, sest see viiks nii ehk teisiti Sirbi senise sisu lahjenemiseni.

Mutt ei pea õigeks ka reklaami osa suurendamist ning veto panekut uutele kujundusplaanidele, kirjutas Eesti Päevaleht. Samuti ei pea ta reaalseks rohket turundust, reklaamimüüki ning seni veel tabamatute tellijagruppide leidmist.

Peatoimetaja näeb uues arengukavas ka teatavat ohtu sõnavabadusele. “Me oleme päevapoliitilistes avaldustes piinlikult kokku lugenud, et palju üht või teist erakonda mainitakse, kuid küllap pole siis meie poliitilised seisukohad meeldinud,” sõnas ta.

Mitu kultuuritegelast kahtlustabki võimuringkondade rahulolematust selle üle, et riiklikul toel ja väikese omafinantseeringuga kultuurileht avaldab ministeeriumi ja võimuparteide suhtes kriitilisi avaldusi.

Mullu detsembris vahetus Sirpi välja andva sihtasutuse nõukogu. Selle esimeheks sai Klaas, uuteks liikmeteks Sukles ja rahandusministeeriumi avalike suhete juht Indrek Raudjalg. Eesti Päevalehe hinnangul on nad kõik tuntud oma reformierakondlike sümpaatiate poolest.

Mutt kuulus varem Isamaaliitu, mille kandidaadina valiti 2002. aastal Haapsalu volikokku. Sama aasta detsembris astus ta erakonnast välja, tuues põhjenduseks rollikonflikti lehe peatoimetamise ja parteisse kuulumise vahel.

“See otsus sündis lähtuvalt eetilisest õigusriiklusest,” ütles ta siis BNS-ile. “Kultuuriinimesena kuuluksin ma Isamaaliitu edasi.”

Sukles tõrjus vihjed muutuste seostest erakondadega ja lisas, et Klaas ei kuulu ühtegi parteisse. “Pigem on asi asutuse juhtimises ja selles, et leht võiks olla parem, kui ta on, ning suurema lugejatearvuga,” ütles ta.

Siiski viitab Eesti Päevaleht, et uue arengukava eesmärk võibki olla Muti väljavahetamine ja tema asendamine Klaasiga.

Klaas eitas seda oletust. “Mul ei ole ajalehe Sirp suhtes vähemaidki selliseid ajakirjanduslikke ambitsioone, nagu ma tahaks ise peatoimetajaks saada,” ütles ta Eesti Päevalehele. “Sirbil on ikkagi olemas oma peatoimetaja ja juhatuse esimees Mihkel Muti isikus ning spetsialistidest koosnev toimetus. Mina saan lehe arengut mõjutada eelkõige nõukogu esimehena.”

Esmaspäeval kohtuvad sihtasutuse nõukogu liikmed Sirbi toimetuse töötajatega, et lehe muutmisest rääkida.