Urm nõuab kirjalikku vallandamisotsust
“Mingisuguseid kommentaare mulle tookord ei öeldud, sest otsus tehti tagaselja. Edaspidi olen kuulnud kommentaare ainult läbi meedia ning need on olnud meelevaldsed,” ütles Urm.
Paar päeva pärast 15. jaanuaril töölt vabastamist esitas Urm avaliku teabe seadusele tuginedes ringhäälingunõukogule nõude, paludes väljastada selle koosoleku protokoll, kus ta vallandati. Seaduse järgi tuleb avaliku teabe nõudele vastata viie päeva, eriti raskete juhtumite puhul 15 päeva jooksul.
“Viie päeva jooksul sain tõesti kirjaliku vastuse, et protokoll pole valmis. Ootasin kuu aega ja tegin üle-eelmisel nädalal uue järelepärimise, kuid vastust pole siiani saanud,” kinnitas Urm.
Urm tahab teada, millist seadust ta rikkus ja mille alusel ta vallandati. Urmil oli teenistusleping, mis tähendab seda, et töölt vabastamiseks piisab poliitilisest otsusest, mida kohtus vaidlustada ei saa.
“Ma ei saa ju läbi kohtu endale usaldust taotleda, küll saan aga enda au ja väärikust puudutavaid kommentaare vältida. Tahan ametlikult teada, mis oli vallandamise põhjus, ja kui põhjust ei ole, mida seaduse järgi ei peagi olema, siis ei tohiks ringhäälingunõukogu liikmed meedias minu suhtes ka halvustavaid kommentaare öelda. Kui ma ei ole seadust rikkunud, pole nõukogu liikmetel õigust mind laimata, selle eest võin ju kohtusse kaevata,” rääkis Urm.
Ringhäälingunõukogu esimees Tiit Sinissaar ütles, et tema teada on Urmi vallandamise protokoll valmis ja varsti saadab nõinik selle talle ära.
“Ma ei näe siin probleemi ja ma ei oska öelda, kas tähtaeg on üle läinud või mitte,” ütles Sinissaar. Ta lisas, et Urm peaks enne hääle tõstmist ise peeglisse vaatama.
“Esimesed kommentaarid andis ta ju ise ja on seda teinud jätkuvalt. Minu meelest sõdib ta asjatult ja on ka asjatult solvunud. Tema võitlemisest ei võida keegi, ta ise veel kõige vähem,” lisas Sinissaar.
