Päästeameti järelevalve- ja kriisireguleerimise osakonna juhataja Ivar Kaldasauna sõnul võivad äärmiselt tugevad tuuled ja tõusuvesi olla mõjutanud hoonete konstruktsioone, olles muutnud need ohtlikult hapraks. “Samuti on oht saada viga puutudes kokku purunenud elektriliinidega,” lisas ta.

Pärast veetaseme alanemist peaks alustama kuivatamistöödega, sest vesi rikub hoonete konstruktsioone. Märgunud materjalid on heaks pinnaseks hallitusseente ja bakterite kasvule, need võivad tekitada lisaks otsesele veekahjule ka terviseprobleeme.

Üleujutuse all olnud piirkonda sisenedes tuleb olla ettevaatlik, kummijalatsid ja -kindad kaitsevad elektrilöögi ohu eest ruumides, kus põrandal on veekiht.

Ivar Kaldasauna sõnul tuleks hoonete kuivatamisel olla ettevaatlik kütmisega. “Kuna temperatuuri tõustes intensiivistub vee auramine, peab kütma mõõdukalt, et vältida ülekütmist ja materjalide kuivamisel tekkivate võimalike konstruktsioonide ja elektrijuhtmete kahjustamist,” selgitas Kaldasaun.

Üleujutusest jäänud vesi võib olla saastatud reoveega või teiste saasteainetega, seetõttu on soovitav nakkusohu vältimiseks kanda taastamistööde juures kummikindaid. Ka kraanist tuleva vee suhtes tasub alguses tähelepanelik olla ning veenduda, et vee maitse, värv ja lõhn on normaalsed.

Täpsemad soovitused, mille on kokku pannud Tallinna Tehnikaülikooli materjaliuuringute keskus, on kättesaadav veebilehel: www.kriis.ee. Abi leiab ka Rohelise Värava portaalis avaldatud kirjutisest, mille leiab siit.

Inimvigastustest ning otsest ohtu kujutavatest või normaalset elutegevust takistavatest purustustest peaks teavitama häirekeskust hädaabinumbril 112.

Kui mahalangenud puud või muu risu kellegi elu ei ohusta ega takista näiteks ka turvalist liiklust, siis sellisel juhul tuleks sellest teada anda kohalikule omavalitsusele.

Tallinna, Viimsi ja Maardu elanike teateid võtab vastu abitelefon 1345.