Uputatud keemiarelvadest ipriiti veel ei immitse

Läänemerre uputatud keemiarelvade seisundit uurinud Leedu teadlased kinnitavad, et surmav gaas ipriit veel mürskudest välja ei immitse.

Leedu mereuuringute teaduskeskuse alus Vejas uuris kolme päeva vältel üht, 70 meremiili kaugusel Klaipedast läänes asuvat keemiarelva matmispaika.

Ojamaast kagusse jäävasse matmispaika uputasid Nõukogude Liidu relvjõud ligi 2000 tonni keemiarelvi. Lennukipommid ja suurtükimürsud pilluti laiali 1200 ruutkilomeetri suurusele alale, millest ligi kümnendik on Leedu majanduspiirkonna osa.

Iga aastaga kasvav oht keemiarelva sattumisest ümritsevasse keskkonda teeb murelikuks kõiki Läänemere-äärseid riike.

Keskuse direktor Algirdas Stankevicius ütles BNS-ile, et koos teadlastega osales ekspeditsioonis Leedu mereväe keemiaekspert, kes võttis vee- ja pinnaseproove. Ipriiti neis proovides ei olnud.

ÜRO Aatomienergia Agentuuri Monaco laboris tehtavad uuringud, milleks kulub üle poole aasta, näitavad, kas vette on sattunud teine ohtlik keemiline aine — arseen. Tulemused aitavad hinnata piirkonna ökoloogilist seisundit ja uputatud keemiarelvade mõju.

Juulikuus algab matmiskohast püütud kalade uurimine.

Pärast Teist maailmasõda jäi Euroopasse ligi 290.000 tonni Saksa keemiarelvi, millest 65.000 tonni moodustasid 14 tüüpi ründemürgid. Peamiselt on tegemist sööbemürk ipriidiga (vana nimetus sinepigaas), neuroparalüütiliste mürkide, pisargaasi ja lämmatava mürgi fosgeeniga. Sõja lõppedes jäi keemiarelv liitlastele, kes uputasid selle meredesse.