Uno Laur: Eestil peab olema oma laevastik

Kapten Uno Lauri sõnul on Eestis tekkinud olukord, kus peaaegu ükski laev ei sõida Eesti lipu all, ning tema hinnangul võib see viia siinse merenduse hääbumiseni.

"Eesti merelaevanduses oli siis, kui Eesti vabariik taasiseseisvus, üle 80 laeva. Neist üle 70 olid kaubalaevad, sealhulgas 50 000- ja 25 000- tonnised bulkerid. Nüüd on jäänud võibolla seitse kaubalaeva Eesti lipu alla," rääkis Laur ETV saatele "Aeg luubis", vahendab ETV24.

Riigikogu liikme Tarmo Kõutsi sõnul on Eesti riik pannud merendusettevõtted võrreldes teiste mereäärsete riikidega ebavõrdsesse olukorda.

"Kui me võrdleme end teiste Euroopa Liidu riikidega, nendega, kel on otsene side merega, siis Eesti on praegu pea ainus, kes oma merendust ei toeta. See tekitab meie merendusettevõtetele küllaltki ebavõrdse lähtepositsiooni," märkis Kõuts.

Toetusskeeme on erinevaid. Skandinaavias tagastatakse ettevõtjatele sotsiaal- ja tulumaks, mis on arvestatud töötajate palkadelt. Mandri-Euroopa osades riikides on meremehed tulumaksust vabastatud. Lätis kehtestati hiljuti meremeestele madalamad maksumäärad.

"Mõni aasta tagasi Läti parlament muutis seadust, hakkas toetama läti laevaomanikke ja praegu on kümneid laevu juba Läti lipu alla tulnud," tõi Laur võrdluse naabritega.

Meremehed on huvitatud oma lipu all töötamisest. "Teise riigi lipu all on meremehel alati halvem töötada kui oma riigi lipu all. Kui inimene töötab Soomes, siis kui ta töötuks jääb, siis töötu abiraha ta ei saa. Sest abiraha võetakse residentsusriigi järgi. Seda ta peaks saama Eestist. Aga Eestis ei ole ta töötuskindlustus makstud, sest tööandja on Soomes," rääkis ametiühingu esimees Kaia Vask.

Hiljuti moodustati merenduse nõukoda lobitöö tegemiseks riigi merenduspoliitika väljatöötamisel. Sinna kuulub 11 inimest, teiste seas ka poliitikuid. "Kuna ma olen antud juhul ka riigikogu liige, siis mul ehk õnnestub sellele tegevusele oma väike panus lisada. Teine tõsine või mõjuv põhjus on see, et kui me veel kaua ootame, siis meil varsti enam merendust ei olegi," rääkis Kõuts.

Majandusministeerium valmistab ette merenduspoliitika dokumenti, mis peaks valmima järgmisel aastal. Minister Juhan Parts ütles, et merenduspoliitika ei tähenda ainult soodustusi, kuid ta ei välista neid ka.