"Meil on üks praktiline õnnestunud projekt Virumaal Haljala kirikuga, kus Fellingshauseni pere Saksamaalt pani kiriku katuse remondiks välja miljon krooni ja katus sai taastatud. Kui nüüd Saaremaa Rüütelkond ka Pöide kiriku katuse remonti toetab, paneb ka Eesti riik õla alla ja koos päästame selle kiriku lagunemisest," hindas asekantsler Pärn võimalusi, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Parun Freytag von Laringhoven kinnitas, et Saaremaa Rüütelkonda Saksamaal kuulub 600 liiget, kellest aktiivsemad on 200 ja Pöide kiriku katuse remondiks nad juba annetusi koguvad. Võimalikku summat parun veel öelda ei osanud, sest enamus rüütelkonna liikmetest on eakamad inimesed.

Pärn soovitas Saarte praostil Veiko Vihuril teha muinsuskaitse kaudu rahataotlus ka kultuuriministeeriumile. "Ministeerium on järgmise aasta riigieelarvesse planeerinud 190 000 eurot Pöide kiriku katuse remondiks ja kui sellest poolegi saaks, võiks remondiga alustada. Eksperdid kinnitavad, et kiriku katust saab remontida kahes jaos," teadis asekantsler.

Pöide valla planeerimis- ja arendusspetsialist Gerri Grünberg on enamuse Pöide kiriku teemalisest kirjavahetusest ametiasutustega kirjutanud eraisikuna, sest vallavolikogu pole kiriku taastamise otsust seni langetanud. Sihtasutus vastutab oma varaga, see on ka üheks põhjuseks. Risk on ülemäära suur.

"Väga oluline oleks, kui sihtasutuse asutajaliikmeteks oleksid kultuuriministeerium, vald ja kirik. Kirikuvalitsus ei hakka asutajaliikmeks, kuid lubas, et kogudus võib hakata. Vald ootaks heameelega ära, et kui ministeerium astuks liikmeks, siis nemad ka. Sihtasutuse loomine paneb kohustuse kiriku remondiks raha leidmise. Katuse saaks kolme miljoni krooniga ehk 190 tuhande euroga remonditud, kuid kiriku taastamine maksab 3 miljonit eurot," rääkis Grünberg.

Küll aga on ta leidnud hulgaliselt inimesi, kellele läheb korda selle unikaalse kirikuhoone edasine saatus. Üks neist on Hispaania arhitekt, kes leidis Eestist tüdruksõbra ja mees joonistab juba projekti. 

"Ütles, et tema tahab selle kiriku heaks midagi ära teha ja kui nägi kiriku pilti, milline see oli enne 1940. aastat, lubas ka torni joonistada. Mees on asjast vaimustuses ja pakkus endisesse tõllakuuri kiriku kõrval infopunkti tegemist," rääkis Grünberg. Tema kiitis veel kiriku kõrval suvemaja omavat Anne Unterat ja Kaire Toomingat Tallinna Ülikoolist, kes samuti on kiriku edasise käekäigu võtnud ka enda mureks.
Saarte praost Veiko Vihuri rõõmustas, et pühakodade fondist sai Karja kiriku katus remondiraha ja ehk ükskord jõuab järg ka Pöide kirikuni.