Reformierakonna fraktsiooni saadikud riigikogus teatasid kolmapäeval BNS-ile, et on hämmastunud Isamaaliidu fraktsiooni juhtide väidetest, et riigikogu ja kohalike omavalitsuste volikogude saadikute keeleoskusnõuete tühistamist taotlev seadusemuudatus oli Isamaaliidu fraktsiooniga kooskõlastamata.

“Koalitsiooninõukogu on kahel korral arutanud keelenõuete kaotamise vajalikkust. Mõlemal korral tegi selleks ettepaneku peaminister ja Isamaaliidu esimees Mart Laar,” ütles Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi.

Ligi sõnul ei suurendaks seadusemuudatus jõustumisel mitte-eestlaste osakaalu parlamendis ja kohalikes volikogudes.

“See ei muuda tõsiasja, et kandideerida saavad ainult Eesti vabariigi kodanikud. Töökeeleks jääb valitud kogudes ikka eesti keel, nagu sätestavad põhiseadus ja keeleseadus,” selgitas ta. “Nii parlament kui ka kohalikud volikogud on demokraatlikult valitud organid ja vaevalt keegi soovib neisse valida saadikuid, kes eesti keelt ei oska ja oma valijate huve esindada ei suuda.”

Reformierakonna fraktsiooni esimees lisas, et Isamaaliidu protest keelenõuete kaotamise algatamise üle on tagantjärele põhjendamatu, kuna ettepanekut ei vaidlustanud koalitsiooninõukogu viimasel istungil ükski Isamaaliidu liider, sealhulgas Isamaaliidu fraktsiooni esimees Tiit Sinissaar.

Tiit Sinissaar teatas teisipäeval, et Isamaaliidu saadikutega ei olnud eelnõu esitamine kooskõlastatud.

Isamaaliidu saadikurühma pressi- ja infonõunik Sirje Kiin selgitas kolmapäeval, et eelnõu ei olnud koalitsioonis saavutanud ühemõttelist konsensust säärasel kujul esitamiseks.

Isamaaliidu saadikud on nõus arutama keelenõuete tühistamist ainult sel juhul, kui esitatakse parandused ka teistesse seadustesse, mis reguleerivad keeleküsimusi. See tasakaalustaks selle eelnõu mõju, sõnas Kiin.

Kiin tunnistas, et koalitsiooninõukogu on seda teemat tõepoolest kahel korral arutanud ja ka välisminister Toomas Hendrik Ilves on sel teemal Isamaaliidu saadikute ees esinenud.

Kiin rõhutas, et Isamaaliit lähtub koalitsiooni kokkuleppest, mille kohaselt esitatakse kooskõlastamiseks eelnõu täpne tekst, mitte üldine idee. “Probleem seisneb selles, et eelnõu tekst anti riigikogule ootamatult üle kujul, mis oli meie jaoks tundmatu ja mida me ei saa esitatud vormis toetada.”

Isamaaliitlane Kadri Jäätma, mõõdukas Tõnu Kõiv ja reformierakondlane Paul-Eerik Rummo esitasid esmaspäeval parlamendile kohaliku omavalitsuse volikogu ja riigikogu valimise seaduse muutmiseks eelnõu, mis kaotaks eesti keele suulise ja kirjaliku oskuse nõude volikogudesse või riigikokku kandideerimisel.

Isamaaliidu aseesimees Mart Nutt ütles BNS-ile, et pole koalitsiooninõukogu liige ega soovi seetõttu Reformierakonna avaldust kommenteerida.

Samas tunnistas aastaid riigikogus keele- ja kodakondsuspoliitika arutelusid juhtinud Nutt, et saadikutele kehtestatud keelenõuded pole Eestis kunagi toiminud.

“Säte on vaid moraalne, kandidaadid peavad vaid allkirjaga kinnitama, et oskavad eesti keelt, kuigi Eestis pole näidet selle kohta, et umbkeelsete saadikute suhtes sanktsioone rakendada,” sõnas Nutt.

Riigikogus keelenõuetega probleeme ei teki, kuid Nutt möönis, et kohalike omavalitsuste volikogude puhul on see olemas. “Näiteks teadaolevalt ei oska mõni Narva linnavolikogu liige sõnagi eesti keelt,” väitis Nutt.

Mitu poliitikut ja poliitikaga seotud inimest tunnistasid, et see pingeid tekitav eelnõu on selgelt seotud vajadusega saada lahti kümnendat aastat Eestis tegutsevast Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) missioonist, kirjutas Eesti Päevaleht.

“Tegemist on eelnõuga, mille puhul on meile rahvusvaheliselt ja Euroopa Liidu poolelt üheselt mõista antud, et kui see selle aasta jooksul kinnituse saab, on OSCE missioon siit läinud,” ütles Eesti Päevalehele üks anonüümsust palunud allikas.

Kinnitamata andmetel toetab seadusemuudatust ka välisministeerium.