Umbkeelsed võetakse pihtide vahele

Uus seadus lubab riigikeeles saamatult inimeselt keeletunnustuse ära võtta.

Valitus kiitis neljapäeval heaks keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega eelkõige täpsustatakse seaduse reguleerimisala ja tõhustatakse riiklikku järelvalvet, teatas Delfile haridus- ta teadusministeerium.

Muuhulgas näeb eelnõu ette võimaluse tasemeeksameid korraldavale asutusele eesti keele oskuse tunnistuse kehtetuks tunnistamiseks.

Vajadus tunnistada dokument kehtetuks võib ilmneda näiteks juhul, kui järelevalve käigus tekib põhjendatud kahtlus, kas inimese keeleoskus vastab tunnistuses nimetatud tasemele ja inimene ei täida ettekirjutust eksami sooritamiseks.

Keeleoskust tõendava tunnistuse kehtetuks tunnistamine on siiski äärmuslik abinõu keeleoskuse nõuete tagamisel. Samas oli kujunenud selge vajadus niisuguse seadusesätte järele, kuivõrd inimeste valduses olevate eesti keele oskuste kategooriatunnistuste hulgas on arvukalt fiktiivseid tunnistusi.

Väljastatud eesti keele oskuse tunnistuste kohta nähakse ette andmekogu pidamine, mis annab võimaluse saada teavet selle kohta, kas inimesel on kehtiv keeletunnistus. Sageli vajavad sellist teavet tööandjad.

Keelealaste õigusaktide järgimise üle teostab riiklikku järelevalvet keeleinspektsioon, eelnõu täpsustab inspektsiooni volitusi. Keeleinspektsiooni pädevuses on muuhulgas eesti keele oskuse ja eesti keele kasutamise nõuete täitmise kontrollimine.