Umbkeelsed politsenikud saavad sule sappa

Enam kui poolsada Tallinna korrakaitse- ja kriminaalpolitseinikku võivad tööst ilma jääda, sest keeleinspektsiooni hinnangul pole nad suutnud kahe aastaga õppida vajalikul tasemel eesti keelt.

Keeleinspektsioon tegi aasta alguses Põhja politseiprefektuurile ettekirjutuse kokku ligi 110 muukeelse politseiniku kohta, kelle keeleoskus ei vasta ametikohal nõutud tasemele. Kui pooled neist soovitab inspektsioon viia madalamale ametikohale, siis 58 politseinikku on aga “punase joone” all, kirjutab Postimees.

Nimelt ei ole need 58 politseinikku tänaseni suutnud sooritada isegi madalama taseme keeleeksamit, mispärast andsid keeleinspektorid nende kohta karmi hinnangu: “Kaaluda kohest ametist vabastamist.”

Kõige valusamalt puudutab töökaotuse oht peamiselt Tallinna Lasnamäe linnaosa teenindavat Ida politseiosakonda, kus on “punase joone” all 23 töötajat — 17 korrakaitse- ja kuus kriminaalpolitseinikku.

“See oleks nii meile kui turvalisusele valus hoop, sest korrakaitsepolitseinikest lõviosa töötab rinde eesliinil patrullidena, keda meil niigi napib,” rääkis Ida politseiosakonna ülemkomissar Margus Kotter. “Politsei teeninduskvaliteet halveneks Lasnamäel kohe kindlasti, sest ligi 70 protsenti sealsete elanike avaldustest on venekeelsed.”

Põhja politseiprefektuuri juht Raivo Küüt seisab seega keerulise valiku ees. Lähiajal tema lauale jõudvad ettekirjutused on küll soovituslikud, kuid samas võib inspektsioon karistada prefektuuri lõpuks kuni 12.000-kroonise trahviga, kui jätkuvalt on ametis keeleoskamatud politseinikud.

Nimelt on keeleinspektsioon pealinna politseid inspekteerinud juba alates 2002. aasta algusest, kuid juba toona keeleprobleemidega silma torganud ja senini ametis olevate inimeste arv on visalt vähenenud. Inspektorid on isegi mitmele politseinikule 200-300-kroonise hoiatustrahvi teinud.

Tänaste probleemsete politseinike seas on Põhja prefektuuri politseikontrollitalituse komissari Lauri Loodsalu sõnul kaks äärmust.

On positiivseid näiteid, kes on kahe aastaga andnud endast kõik, käinud korduvalt keelekursustel ja eksamil, kuid pole suutnud seda mingil põhjusel ära teha, ning negatiivseid, kes pole üritanudki aastate jooksul endale keelt selgeks teha või pole lihtsalt viitsinud eksamile minna.

“Peame lähtuma sellest, mida ootab politseilt see kogukond, kus need politseinikud töötavad,” lausus prefekt Küüt. “Seetõttu on sellel keeleinspektsiooni soovituslikul “punasel joonel” minu hinnangul veel mitu erinevat värvust.”

Küüt kavatseb lähiajal otsustada ametissejätmise iga joonealuse isiku suhtes eraldi.

“Ma langetan otsuse vastavalt sellele, kui vajalik on see politseinik sellele piirkonnale, kus ta töötab, millised on seal probleemid ja mis keelt on seal vaja turvalisuse tagamiseks ja kuritegevuse vastaseks võitluseks,” lausus Küüt.

Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk rõhutas, et nende ettekirjutused on tõesti ainult soovituslikud. “Meie eesmärk ei ole häid politseinikke või uurijaid töölt lahkuma sundida, vaid see, et riigi esindaja oskaks riigi keeles riigi kodanikega suhelda,” lausus ta.

Tomusk nentis, et kui keelt mitteoskavad inimesed endiselt ametisse jäävad, teeb inspektsioon uusi kontrollreide ja siis ei pääse vahelejääjad enam väikeste, vaid kuni 6000 kroonini küündivate trahvidega.