Umbkeelsed kerjused segavad Jaani kirikus jumalateenistusi
"Kerjused seisavad tavaliselt ukseaugus või on sellisel viisil läbipääsu juures, et ausalt öeldes on väga tüütu nendest mööda minna. Nad võiksid veidikenegi kaugemale hoida ja jätta inimesele võimalus valida, kas anda või mitte anda," kirjeldas Delfile olukorda EELK Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu.
"Loomulikult tehakse Jaani kirikus tihtipeale korjandusi, selleks et aidata neid, kes on viletsas olukorras ja me ka jagame neile, kes seda küsivad. Aga ukse peal inimesi sundseisu panna on absurdne," ütles Tammsalu.
"Ega see vist kellelegi eriti meeldiv ei ole, kui sul sissepääs kinni pannakse, käsi ukseavas ette lükatakse ja sa ei saa sealt muudmoodi mööda, kui oled sunnitud andma," mainis Tammsalu.
Koguduse õpetaja sõnutsi on jumalateenistuste ajal kerjamine mõned kuud vana probleem.
"Paistab, et tegemist on kuskil nelja-viie inimesega. Välimuse järgi kindlasti sissesõitnutega. Igal juhul ei valda nad - või vähemalt teesklevad, et ei valda - ühtegi nendest keeltest, mida sa püüad nendega rääkida, ehk eesti, inglise, vene või soome keelt. Ei tea kuskohast on nad äkitselt Eestimaale ja Tallinna, kui veel kerjustega katmata Euroopa Liidu linna, astunud," lausus Tammsalu.
Inimeste suhtumine kerjajatesse matuste, laulatuste ja ristimiste ajal on Tammsalu hinnangul väga erinev.
"Inimene tahaks nendel kordadel võib-olla iseendaga olla, kui ta kiriku uksest välja või sisse tuleb. Eestlane on üldiselt mitteagressiivne ja paraku kannatab väliselt ära, aga eks ta on loomulikult tüütu. Osad paluvad ära minna, osad annavad raha, osad paluvad mitte neid segada, sest nad on nii viletsad ja vaesed," märkis Tammsalu.
Tüütute kerjuste kõrval on Tallinna Jaani kirikus murekohaks ka kiriku kassa tühjendamise katsed.
"Eile viskasin kahjuks ühe sellise inimese, kelle ma lausa teolt kätte sain, kirikust välja. Seda, mida inimesed on sinna kas orelite või millegi muu heaks pannud, kougitakse nähtavasti endale millegi sellise heaks, mis joovastab. Need on selgelt sellised ärajoonud inimesed, kes käivad kirikust kirikusse ja püüavad kassadest raha välja võtta," teatas Tammsalu.
Munitsipaalpolitsei jõud kerjustest üle ei käi
Tammsalu kinnitusel juhtisid kiriku liikmed ka munitsipaalpolitsei tähelepanu sellele, et kerjajate hulk pühapäevaste jumalateenistuste ajal on suvel sagenenud ja suurenenud.
"Munitsipaalpolitsei on lubanud panna oma marsruudid nii, et nad sealt olulistel hetkedel läbi käivad, aga võimatu on seal pidevalt kohal olla. Nad on aidanud, aga nad ei suuda aidata, kui sellele asjale lihtsalt piiri ei panda," ütles Tammsalu.
Kerjamine pole iseenesest seaduse järgi keelatud. Karistatav on vaid kerjamine teisi inimesi häirival moel.
"Inimestel võib see variant olla, kui muud võimalust ei ole süüa-juua või raha saada. Aga mida sa piiriks loed - mis on tüütamine ja mis pole tüütamine. Kas sirge käsi sinu ees ukseavas on tüütamine või on see lihtsalt käsi, mis on sinna kogemata sattunud?" nentis Tammsalu.
Tallinna munitsipaalpolitsei ameti juhataja Monica Ranna kinnitusel on linnaelanikud kerjustest sel aastal vähem teatanud.
"Pigem oleme teinud linnasüsteemi siseselt omavahelist koostööd ja jaganud infot kesklinna valitsusega ning samuti Tallinna Turismiedendamise Liiduga. Patrullid on ise märganud kerjajaid ning lahendanud olukorra vastavalt vajadusele," selgitas Rand.
"Eks kerjatakse aastaringselt ning suvi on see aeg, kus liigub rohkem sellist kontingenti. Samas on teadvustatud, et kui kerjatakse teisi häirival viisil, siis on see karistatav. Kui märgatakse politsei- või munitsipaalpolitsei patrulli lähenemas, siis tegevus kiirelt ka lõpetatakse," lisas Rand.