Umbkeelsed arstid ravisid vale haigust

Umbkeelsed Jõhvi lastehaigla arstid ravisid kuuekuusel imikul kopsupõletiku asemel bronhiiti ning lastehaigla valvearst kirutas välja imikule sobimatud ravimid.

Kuuekuuse Kristopheri haigus sai alguse ööl vastu 19. maid. Poiss hingas raskelt, köhis. Laupäeva hommikul võeti ta Jõhvi haiglasse, kuid arstid ei märganud röntgeniga poisi kopsudes midagi imelikku, kirjutab SL Õhtuleht.

Et rohkem analüüse ei tehtud ja umbkeelsed Jõhvi arstid ravisid arvatavat bronhiiti kolm korda päevas antava köhasiirupiga, arvas ema, et võib köhasiirupit ka kodus anda ja nõudis, et teda haiglast välja lubataks.

Haigla valvearst kirjutas varem valmistembeldatud retseptidega välja peotäie ravimeid. Jõhvi apteegis aga selgus, et retseptid olid kirjutatud millegipärast hoopis teise, polikliinikuarsti, allkirjaga. Haiglaarst oli sellele märkinud ravimi, mida instruktsiooni järgi ei soovitata alla 18 kuu vanustele. Pealegi manustatakse seda astmahaigetele tuntud inhaleerimisaparaadiga, mille kasutamisoskust on imikult palju nõuda.

Tõsine kriis saabus kolm ööd hiljem. “Laps ei nutnud, aga kaebles kogu aeg, meenutas lapse ema.

Hommikul kutsutud perearst vaatas magavat last ja ütleski saatuslikud sõnad: “Pust spit!”

Paar tundi hiljem kiirustas ema oma ämma ja äia perearsti käsul lapsega Jõhvi haiglasse. Lapse pealagi tuksles — selge märk, et olukord on väga halb.

“Meningiit,” arvasid arstid. Ema vastuväiteid ei usutud enne, kui luuüdipunkteerimine seda diagnoosi ei kinnitanud.

“Ma tahan, et meid viidaks Tallinna,” nõudis ema, kes niigi närvilisena oli minetanud oma vähesegi vene keele oskuse.

Teda käidi ümber veenmas. Kui naine arvas, et auto on Tallinnast juba teel, tuldi uuesti ja uuesti rääkima, et lapsel on tilgutite all juba parem.

Auto telliti kohale alles õhtul kella kümneks. Enne seda käis ka üks eesti arst vabandust palumas.

“Tallinna sõit oli palsam hingele,” kiidab ema eestikeelset kiirabibrigaadi ja hoolitsust Tallinna lastehaiglas. Kahepoolne kopsupõletik, kerge veremürgitus ja ajuturse, sai sealsete märksa inimlikumate aparaatide all selgeks.

“Tore, kui lugu on õnneliku lõpuga,” on Kristopheri ema südamest tänulik nii Tallinna lastearstidele kui ka Jõhvi arstidele, kes lapse kriitilise olukorra reisiks sobiliku stabiilsuseni aitasid. Seda ootamatuna rabasid teda ajakirjanikule Tallinna lastehaiglast öeldud sõnad: “Miks te sellest kirjutate? Laps ei surnud ju ära.”

Jõhvi lastehaigla peaarst Tiiu Sepp on kinnitanud, et tal on hea meel, et keegi võttis vaevaks keeleprobleemi üles tõsta. Muidu pidavat kolleegid arvama, et see on ainult tema kui peaarsti kapriis. Ida-Viru haigekassa on lubanud uurida, kuidas sai lastehaigla valvearst kasutada võõra arsti retseptiblankette.