Umbkeelsed ametnikud võetakse liistule

Valitsus kavatseb riigikokku saata uue keeleseaduse eelnõu, mis annab seadusliku aluse võtta tegelikkusele mittevastavad vanad keeletunnistused ära ning nõuda korduseksamit.

“60–70 protsenti keeletunnistustest on katteta,” nendib keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk. Aastatel 1991–1999 ei suudetud keeleeksamite taset tagada, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kui uus keeleseadus vastu võetakse, saavad inspektorid saata tegelikkusele mittevastavate tunnistustega inimesed poole aasta jooksul keeleeksamile. Praegu võib inspektor inimese eksamile saata, kuid tunnistust ära võtta ei saa ning sellega võib inimene järgmisele töökohale asuda.

Uue seaduse vastuvõtmise korral saab keeleinspektsioon menetleda ka kaebusi ametnike vastu, kellega ei ole ametiasutuses võimalik eesti keeles asju ajada.

Kui seni on keeleinspektsioon eriti turistidega tegelevates asutustes saanud viidata heale tavale menüüde ja siltide eestikeelse osa silmapaistvamalt esitamist nõudes, siis nüüd jõuab seegi seadusesse. “See on nii ka Euroopas, et riigikeelne tekst on alati suurem ning tõlge teistesse keeltesse väiksem,” lausus Tomusk.

Seaduseparanduse järgi ei saa näiteks päästetöötajad või politseinikud pärast lühiajalist eestikeelset kursust õigust riigikeele eksamist pääseda.