Umbkeelsed ametnikud halvavad Ida-Viru

Narva linnavalitsus ja kohalik politsei võivad aasta pärast seista olukorras, kus neil tuleb otsida sadu uusi ametnikke nende asemele, kelle lahtilaskmist keeleseadus riigikeele õppimata jätmise pärast nõuab.

Keeleseadusesse kaks aastat tagasi kirjutatud muudatus nõuab, et 2002. aasta juuliks oskaksid kõik riigiametites töötavad inimesed eesti keelt, mille tõestamiseks peab neil olema tasemetunnistus, kirjutab Postimees. Samas ei oska praegu Ida-Virumaal ainuüksi Narva linnavalitsuses oma töökohale vastavalt eesti keelt 69 ametnikku, veel 11 pole aga isegi riigikeele tunnistust taskus.

Sadadel Ida-Viru ametnikel on juba õpitut kerge unustada seepärast, et neil pole eesti keeles kellegagi rääkida. Näiteks valdab Narva 75.000 elanikust eesti keelt vaid kuni neli protsenti.

Narva politseiprefekt Artur Pärnoja näeks hea meelega, kui prefektuuri tuleks tööle noori Paikuse või sisekaitseakadeemia lõpetajaid, kel puhas eesti keel suus.

“Teised saaksid siis ka puhast eesti keelt õppida,” sõnas Pärnoja. “Muidu on olukord selline, et isegi keeltekoolides õpetatakse eesti keelt aktsendiga.”

30aastane prefekt Pärnoja on isegi pärit vene keelt rääkivast perest, kuid Vene kroonust üheksakümnendal aastal Ida-Virumaale naastes hakkas ta oma rooste läinud eesti keele oskust taastama.

Aktsendist hoolimata suhtleb Pärnoja eesti keeles vabalt, kuid tema alluvaid testinud keeleinspektorid said küllaltki lootusetu tulemuse: prefektuuri 190 töötajast 109 keeleoskus nõuetele ei vastanud.

Keeleinspektsioon on tänavu testinud veel Sillamäe, Kohtla-Järve, Narva-Jõesuu ning paljude valdade ametnike keeleoskust. Tulemused on neiski kohtades samad mis Narvas.

Pooltele Sillamäe linnavalitsuse ametnikele tehti sügisel ettekirjutus, mille järgi neil peaks riigikeel suus olema juba eelolevaks esmaspäevaks. Ometigi kinnitasid linnajuhid, et ametnikud on käinud koolitustel nii Tartus kui ka mujal Eestis.

Kui aga ametnikud riigikeelt selgeks ei saa, satub tööandjana löögi alla Sillamäe linnapea Ain Kiviorg. Keeleseaduse rikkumise eest võiks siis teda karistada kuni 50 päevapalga suuruse rahatrahviga.

Keeleinspektsiooni asedirektor Urmas Veikat nentis, et muulaste keeleõpe läheb küll raskelt, kuid olukord pole lootusetu. Ta tõi näiteks Narva-Jõesuu, kus veel mõni aeg tagasi ei osanud muulastest ametnikud üldse riigikeelt, kuid nüüd saavad vähemalt kesktasemel hakkama.

Mitmed Ida-Viru ametnikud on saanud riigikeele mitteoskamise pärast kuni kümne päevapalga ehk 530 krooni suuruse rahatrahvi. Veikat ütles, et inspektsiooni eesmärk pole siiski inimesi trahvidega keelt õppima sundida.

“Ametnike keeleoskust see ei paranda, pigem tekitab neis trotsi,” sõnas Veikat. “Aga mis siis teha, kui inimene ei käi ka koolitustel, mille on tihtipeale kinni maksnud kas riik või siis kohalik omavalitsus?”