Ümberõppe kohti jagub vaid ühele töötule kümnest

Tööturuameti (TTA) kaudu oli eilseks ümber- või täienduskoolitusele tehtud 4046 suunamist. Kuna osa inimesi võib käia ka mitmel kursusel, võib koolitust saavate töötute arv olla veelgi väiksem - näiteks 9. märtsi seisuga õppis TTA vahendatud koolitustel 2404 inimest. Töötuks oli end eelmise nädala lõpuks aga registreerinud juba 54 214 inimest.

Enamik TTA pakutud koolitusi on mõeldud üldoskuste omandamiseks: tööotsingukoolitus, eesti keele ja arvutiõpe. Konkreetsema eriala, nagu näiteks sotsiaalhooldaja, lukksepa või korstnapühkija õpet saab vaid mõnikümmend inimest, kirjutab Eesti Päevaleht.

Tööturuameti juhi Tiina Ormissoni sõnul ootavad nad sotsiaalministeeriumilt ennekõike kiiremat seaduste muutmist, eeskätt osas, mis puudutab kurikuulsat pikalt venivate riigihangete süsteemi lihtsustamist. „Oleme seda juba kaua oodanud," tõdes Ormisson.  „Sooviksime koolitusi tellida riikliku tellimuse alusel, see aitaks ka koolidel oma võimalusi arvestada, muidu ei pruugi nad sügisel uute mahtude jaoks valmiski olla."

Eelmisel nädalal tuli sotsiaalminister Hanno Pevkur välja ettepanekute paketiga, kus kutsuti tööandjaid üles töökohti säilitama ning tõdeti vajadust koostada analüüs erialadest, mis majandussituatsiooni paranedes vajaksid rohkem tööjõudu ja millele inimeste välja koolitamisega oleks võimalik alustada juba praegu.
Täpsustavatele küsimustele vastati aga sotsiaalministeeriumist, et selle analüüsi koostamisega läheb siiski veel aega. „Kindlasti ei saa see olema lihtne ja kiire ülesanne, kuna tänases majandussituatsioonis on paljud tööandjad öelnud, et raske on momendil nimetada neid valdkondi, kuhu peaks rohkem panustama," ütles tööturu osakonna peaspetsialist Helmi Tampere.

„Juba praegu on võimalik koondamisteate saanutel, osa-ajaga töötajatel või sundpuhkusel olijatel saada tööalast täiendusõpet," vastas Tampere küsimusele, mida on kavas rakendada nüüd ja kohe. „Lisaks sellele on juba praegu võimalik töö-andjatel kasutada ühe alternatiivse töövormina job-sharing'ut ehk koondamise asemel jagada töö kahe inimese vahel ära. Samas eeldab osa tegevusi õigus-aktide muutmist, mis ei ole väga kiire protsess, ning seetõttu ei saa ka lubada, et tegevused käivituvad n-ö homsest."

Ainulaadse algatusega on selles olukorras välja tulnud Tallinna tervishoiu kõrgkool (TTK), kes kutsub inimesi õeks õppima. „Tahame julgustada inimesi, kes on jäänud kriisis oma tööst ilma, õekutse peale mõtlema," ütles Tallinna tervishoiu kõrgkooli õenduse õppetooli juhataja Kristi Puusepp. TTK on omal initsiatiivil võtnud ühendust tööturuametiga ja pakub hooldajate kiirkursusi ka näiteks kooli pooleli jätnud noortele ja neile, kes aastaid tagasi töötasid õena, kuid vajaksid nüüd mäluvärskendust.

„Me ei taha ainult tulekahju kustutada, vaid rõhutada, et õeamet on kindel amet, mida tasub alati õppida," rõhutas Puusepp. Kooli viimasel lahtiste uste päeval oligi tavapärasest rohkem huvilisi, ka 40-50-aastasi inimesi, kes on võtnud nõuks õppida täiesti uue ameti.

Tänavu on tööturuamet koolitusele saatnud 4046 korralÜle poolesaja korra on töötuid saadetud järgmistele kursustele:

tööotsingukoolitus 636 

keeleõpe 535

sõidukijuhtimiskoolitus 512

arvutiõpe 510

ettevõtluskoolitus 281

müüja 211

keevitaja 162

raamatupidaja 160

kokk 120

iluteenindaja 117

massöör 115

tõstukijuht 98

puhastusteenindaja 72

pottsepp-müürsepp-korstnapühkija  65

lapsehoidja 64

Alla kümne korra on töötuid saadetud järgmistele kursustele:
raietööline 9

elektrik 8

treener, autovärvija 4

hoone energiaaudiitor 3

IT tugiisiku koolitus 2 eripedagoogika, filmialane täiendusõpe 1

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines