Ülle Madise selgitab: põhiseadus kaitseb laiemalt kui konventsioon

 (140)
Õiguskantsler Ülle Madise
Õiguskantsler Ülle MadiseFoto: Priit Simson

Eesti otsustas koos Läti, Rumeenia, Gruusia ja Moldovaga taganeda ajutiselt mõnest Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikli kohustuste täitmisest, rakendades selleks artiklit 15.

Eesti teatas, et ei täida ajutiselt artikleid 5 (vabadus ja isikupuutumatus), 6 (õiglane kohtupidamine), 8 (perekonna- ja eraelu ning kodu puutumatus, sõnumisaladus), 11 (kogunemisvabadus ja vabakondlik tegevus), 1. protokolli artiklit 1 (vara kaitse) ja 2 (õigus haridusele) ning 4. protokolli artiklit 2 (liikumisvabadus).

Õiguskantsler Ülle Madise selgitab, et vaatamata nimetatud artiklitest taganemisele, ei muutu praktikas miski, sest jätkuvalt tuleb lähtuda Eesti Vabariigi põhiseadusest, mis pakub laiematki kaitset kui konventsioon. “Põhiseaduse täitmine ei peatu üheski punktis ega ühelgi moel,” kinnitas Madise.

See kehtib ka õiglase kohtumõistmise kohta: Madise sõnul ei teki riigil artiklist taganemisega õigust minna kohtute sõltumatuse kallale ega loobuda õiglasest õigusemõistmisest, sest need õigused tulevad otse põhiseadusest.

Artikkel 15 lubab peatada inimõiguste konventsiooni kohustuste täitmise sõja ajal või muus hädaolukorras, mis ohustab rahva eluvõimet. Ülle Madise toob välja, et hädaolukord, eriolukord, erakorraline seisukord ja sõjaseisukord on sisult erinevad.

“Kas COVID-19 haigust põhjustava viiruse levikust tingitud hädaolukord on konventsioon artiklis 15 silmas peetav seisund, on vaieldav,” märkis ta. “Ainus muutus, mis reservatsiooniga võib kaasneda, on see, et mõnel juhul võib õiguste kaitse Euroopa Inimõiguste kohtus osutuda keerulisemaks. Kui Eestist peaks mõni kaebus näiteks kaubanduskeskuste sulgemise, Saaremaa eraldamise või koduse isolatsiooni peale kunagi Euroopa Inimõiguste Kohtusse jõudma, siis kohus arutab nii seda, kas tegemist oli sõjaolukorrale sarnaneva erakordse olukorraga, kui seda, kas piirangud olid õigustatud.”

Seotud lood:

Samas kinnitas Madise, et põhiseaduslikkuse järelevalve toimib ja küllap tunnistatakse põhiseadusvastased piirangud, juhul kui neid peaks olema, enamasti kehtetuks juba Riigikohtus.

Madise rõhutas, et hoolimata artikli 15 rakendamisest ja eelnimetatud artiklitest taganemisest ei saa konventsiooniosaline mitte ühelgi ettekäändel teha erandeid õigusest elule ega lubada orjust. Absoluutselt on keelatud ka piinamine, ebainimlik kohtlemine ja karistamine.

“Igal juhul säilib kohustus kohelda vange, sundravil olijaid, hooldekodude elanikke nende inimväärikust austades,” ütles Madise. “Kurjategijaid karistada tohib teo aegse seaduse järgi, mitte rangemalt.”

Madise sõnul ei ole muret, et konventsioon ei lubaks epideemiaga võidelda. “Seoses testimisega on üks huvitav juhtum Belgiast, kus vaieldi, kas kohustuslik tuberkuloosi test on konventsiooniga kooskõlas. Kohus leidis, et on.”

Õiguskantsler kinnitas, et ajakirjandusvabadus on Eestis tugevalt kaitstud ning sõnavabadust saab piirata üksnes põhiseaduse § 45 loetletud alustel, sealhulgas ka tervise kaitseks ja vaid hädavajalikul määral ja nii, et õigus ei muutu kasutuks. “Näiteks ei tohi keelata avalikkusele koroonaviiruse kohta tõese info andmist. Nii-öelda imeravimite ja toimeta isikukaitsevahendite propageerimist tohib piirata. Näiteks rahvatervise seadus keelab levitada inimese tervist ja elukeskkonda kahjustada võivaid ideid, arvamusi, veendumusi ja muud teavet. Reklaamiseadus ei luba üles kutsuda inimese tervist kahjustavale tegevusele, ravimiseadus piirab ravimite reklaami,” selgitas Madise.

Küsitlus #118543