Ülle Madise: riiki ei tohi juhtida nagu aktsiaseltsi ja robotametnikke ei ole tarvis
"Muidugi võib öelda, et Eestis hakatakse palju rohkem väärtust looma, kui muudetakse valitsemise mudelit. Oleks see nii lihtne, oleks see küllap ammu tehtud, ent kahjuks pole põhiseaduslike institutsioonide võimu jaotusel majanduskasvuga erilist seost," märkis õiguskantsler. Madise hinnangul kõneleb see seos pigem tasakaalustatud ja mõistliku valitsemise ehk praeguse mudeli kasuks. "Kõige olulisemat puudust ei saa ravida põhiseadust ümber kirjutades või riigimasinat putitades, kui just ei ole kavas peavalu giljotiiniga ravida," ütles Madise.
Nii-öelda riigimasin vajab Madise hinnangul järjekindlat hooldust ja võimalik, et praegu ka üht suuremat muudatust, kuid sellegi võti pole teab mis meelelahutuslik. "Vaja on riigimehelikku juhtimist igal tasandil, vaja on seda, et igaüks teeb oma tööd iga päev väga hästi," ütles õiguskantsler. "Mõistan, see ei tundu küllalt ambitsioonikas –palju visa igapäevast tööd, vähe kirge ja ainus mõõdik, et igaüks küsib iga päev: "Mida ma täna riigipalgalisena inimeste heaks tegin? Kas ma täna menetlesin või ma täna lahendasin?"," lisas ta. "Õiguskantsleri ametis näeme kahjuks menetlemist, menetlemist ja menetlemist väga palju," nentis Madise.
Kui keegi soovib siiski kampaania korras riigimasinat putitada, siis soovitas õiguskantsler vaadata tagasi 1999. ja järgnevatesse aastatesse, mil tulemusjuhtimise vaimustus tõi kaasa märkimisväärse kulu. "Sajad ametnikud üritasid Eesti riiki aktsiaseltsi mudelile sikutada. Tohutu kuluga avastati, et riiki ei saa ega tohi juhtida nagu aktsiaseltsi, sest demokraatlik õigusriik ei ole aktsiaselts," sedastas õiguskantsler.
"Riik ei saa kliente valida, klient on ühtlasi omanik ning pankrotimeistritele kohta pole," toonitas õiguskantsler. Lisaks halduskulu kasvule oli tema sõnul tulemuseks veelgi suurem killustumine, väiksem koostöövalmidus ja suurepärase väljaõppega ametnikud, kes mõõdikute ja vigade hirmus oma põhitöö pigem tegemata jätavad.
Madise soovitas loobuda kõigest, mida pole vaja teha: näiteks seaduste ümberkirjutamine, kunstlik ja sisulise mõtteta aruandlus ning silmakirjalikud toimingud.
"Teiseks, lõpetada puhtalt euroraha pööritamiseks loodud projektid, mille eesmärk on tõhustada, parandada, edendada. Nende raames peetavad koosolekud ja kulutatavad töötunnid on raiskamine," rõhutas Madise.
Kolmandaks tuleks ministeeriumist välja sihtasutustele ja mujale taolistesse üksustesse viidud olemuselt ministeriaalne tegevus tuua õiguskantsleri hinnangul ministeeriumi tagasi.
Lisaks tuleb lõpetada eelnõude analüüside õigusnõu suures mahus sisseostmine ning kaotada kõik ametikohad, mille sisu on endale ja teistele töö väljamõtlemine. Igale ametnikule tuleb anda vabadus ja vastutus leida inimese aitamisel parim lahendus.
Seadustest ja määrustest tuleb Madise sõnul jätta välja kõik reeglid, mis on mõeldud vaid selleks, et inimese muret mitte lahendada, et tema avaldus tagasi lükata. "On selge, et robotametnikku, kes võtab vastu näiteks Miki-hiire esitatud ekspertiisipaberid, ei ole tarvis," põrutas Madise.
"Ja veel: iga seadus, määrus, ka haldusakt ja kiri peaks olema selge, lühike, ilusas heas eesti keeles. Jah, see on raske, sest siis peab teadma, mida tahad öelda ja võtma selle eest vastutuse," tõdes ta.
"Kõik see juhtub siis, kui ministrid, kantslerid, asutuste juhid ja üldse kõik maksumaksja raha eest töö tegijad selle oma südameasjaks võtavad iga päev," ütles õiguskantsler. "Kardan, et üks uus keskaparaadi tükk ehk reformi juht, joonlaud ega mõõdik siin ei aita. Vaadake, halvas mõttes bürokraat on oma positsiooni kindlustamisel uskumatult leidlik!" sõnas Madise.
