Üllatus: pronksiöö mõjus Eesti kaupadele nagu turundustrikk
Viis aastat pärast pronksiööd statistikat sirvides jääb mulje, et rahutused toimusid hoopis Helsingis, mitte Tallinnas. Majanduskriisi haripunktil 2009. aastal kukkus Soome eksport Venemaale ligi poole võrra, Eestis aga vaid kolmandiku. Lätlased, kes muutusid üle öö Venemaal kirutud Baltikumi nn esifašistidest Moskva lemmiklapseks, kukkusid pea sama palju kui eestlased.
Patriootlikult meelestatud Venemaa kaupmees riputas pärast Tallinna sündmusi oma kaupluse uksele sildi, et ta Eesti kaupu ei müü. Üks Eesti ettevõtja teise järel teatas, et ebaedu tuleb just sambateisaldamisest. Kui märatsejad olid Tallinna südalinnas vitriinid segi peksnud ja Kremli-meelne noorteühendus piiras Eesti saatkonnahoonet Moskvas, tundus, et meie jaoks ei hakka enam isegi päike idast tõusma.
Kriitilisel 2007. aastal kasvas Eesti kaupade eksport Venemaale 15 protsendi võrra. Lätlased olid edukamad ja kasvatasid oma idaeksporti veerandi võrra. Kuid absoluutarvudes jäi Läti eksport Venemaale Eestiga võrreldes sellegipoolest enam kui viiendiku väiksemaks.
2008. aastal oli aga Eesti meie kahe lähima naabriga võrreldes edukaim Venemaale ekspordi kasvataja. Läti ja Soome oma kasvas kumbki 13 protsendi võrra, Eesti eksport aga isegi viiendiku.
Tõehetk, mida suurriikide majandusanalüütikud juba 2007. aastal kuulutama hakkasid, saabus 2009. aastal. Soomet tuuakse järjekindlalt ja õigustatult Venemaaga asjaajamises Eestile eeskujuks. Kuid põhjanaabrite eksport Venemaale kukkus 47 protsendi võrra ja kuigi on nüüd asunud hoogsalt kasvama, pole tõusuprotsent sellegipoolest võrreldav Eestiga, kes saatis mullu Venemaale 1,3 miljardi euro väärtuses kaupu, mis on 37 protsendi võrra enam kui aasta varem. Sellise tulemusega oleme me rahvaarvu arvestades soomlastega sama pulga peal, ehkki absoluutarvudes jääme ligi viis korda alla.
Otsese löögi sai pronksiööst Eesti transiidiäri. Tallinna Sadama kaubakäive langes 2007. aastal eelneva perioodi 41,3 miljoni tonniga võrreldes 13 protsenti, sest varem nii ladusalt liikunud rongid kippusid Venemaa raudteedele takerduma: kord segas raudtee remont, aga sagedamini ei jätkunud vaguneid. Helsingi ja Ventspilsi sadam tegid seetõttu oma kaubamahtudega väikese jõnksu ülespoole, aasta hiljem Riia ja Klaipėda samuti. Kuid Tallinna Sadam säilitas seejärel endiselt Läänemere suuruselt kolmanda kaubakäibega sadama positsiooni, jäädes peajagu alla Venemaa Primorski ja Peterburi sadamatele. Kuna venelased said pronksiööst inspiratsiooni Ust-Luga hiigelsadama ehitamiseks, võib Eesti transiidikäive ka edaspidi väheneda.Võitjad ja kaotajadTrükkalite nukrad aastad
2008. aastal eksportisid Eesti trükitööstused Venemaale ligi 8,5 miljoni euro väärtuses, mullu aga ligi poole vähem. Probleem pole pronksiöös – Venemaa trükitööstused on järjekindlalt investeerinud uutesse trükiseadmetesse.
