"Alles kuu tagasi koristasime haudade ümbrust ja siis polnud rebastest veel märkigi," sõnas ta ajalehele Meie Maa. "Nüüd aga on Johann Friedrich Grubbe hauaplaadi äärde käik uuristatud ja haua ümber rohi ära tambitud."

Kuigi eile pärastlõunal polnud rebastest krüpti juures märkigi, reetsid nende uut pesapaika hauakambri juures olevad karvatuustid. Üks kalmistut külastanud pere silmas käesoleval nädalal krüpti juures kahte rebasepoega. Ebaharilik on seegi, et rebaste uus "kodu" asub vaid sajakonna meetri kaugusel kalmistu peasissekäigust ja vaid 15 meetri kaugusel veevõtukohast.

"Vett käiakse ju seal pidevalt võtmas ja kaev teeb veevõtmisel müra, aga ju siis rebaseid see ei häiri," sõnas Marika Jürisson. "Muidu on seal rahulik, lärmi ja kisa kalmistul ju pole ja ka autoteed on kaugel."

Rebaste kolimine metsast 19. sajandil Kuressaares titulaarnõuniku ja tolliülemana töötanud Johann Friedrich Grubbe hauakambri alla on seda üllatavam, et neli aastat tagasi oli Jürisson kimpus nugisega, kes tegi pesa täpselt samasse kohta, kuhu praegu rebased.

"Meile see ei meeldinud ja panin käigu ette kivi. Nugis läks siis elama kalmistu kontorihoone pööningule ja veel hiljem kuuri," meenutas Marika Jürisson. Rebased on aga nüüd kivi kõrvalt auku suuremaks uuristanud, et krüpti alla pääseda.

Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal ütles rebaste eriskummalist pesitsuspaika kommenteerides, et loomade käitumist ei saa imeks panna. "Mis sellel kohal siis viga, kena rahulik koht ja rebastele selline paik meeldib," lausus Mati Kaal. "Pigem tuleks imestada, kui rebased mõne inimrohke ja lärmaka paiga asustaksid."

Marika Jürissoni sõnul on lisaks nugisele ja rebastele kalmistul aastate jooksul nähtud ka metskitsi, jänest, oravat ning hulgaliselt hulkuvaid koeri ja kasse. 1997. aastal aga sattus kalmistule põder, kes pidi selleks üle aia hüppama.

"Ise ma teda ei näinud, aga jäljed olid pärast maas näha," sõnas Jürisson. Alles möödunud talvel oli kalmistu kimpus metskitsedega, kes karmi talve ja toidupuuduse tõttu tulid haudadele pandud värsketelt pärgadelt ja lillekimpudelt matti võtma.

"Õied söödi ära, varred jäid alles. Üritasime neid igati peletada, aga ikka leidsid nad mingi aja," lausus kalmistuvaht.