Üliõpilaste teadustööde konkursi parimad on Rebekka Lotman ja Marek Mooste
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand tänas üliõpilasi ja juhendajaid ning märkis, et tänavused konkursitööd paistavad silma teemade aktuaalsusega. „Loodan, et neist päevakajaliste võistlustööde autoritest kujunevad teadlased, kes tahavad ja suudavad näidata ühiskonnale, kui tähtis roll on teadusel ja innovatsioonil meie igapäevaelus,“ sõnas Reimand.
Riiklikud preemiad anti välja kolmel õppetasemel ja neljas teadusvaldkonnas. Lisaks valdkondlikele preemiatele anti välja kaks tasemete ja valdkondade ülest peapreemiat.
3600-eurosed peapreemiad pälvisid Rebekka Lotmani ja Marek Mooste doktoritööd.
Rebekka Lotmani (Tartu Ülikool) töö „Eesti sonett” uurib eesti sonetti selle sünnist tänapäevani, analüüsides selle peamisi vormitunnuseid ning uurides seejärel eesti soneti lugu perioodide kaupa kronoloogiliselt ja autoriti. Uurimus kaardistab varem eesti kirjandusteaduses puudunud andmed, kes, millal ja kui palju on eesti keeles sonette kirjutanud. Luulekogude süstemaatiline läbivaatamine näitas, et enamik eesti luuletajaid on sonetti katsetanud vähemalt korra. 137 aastat tagasi sündinud eestikeelset sonetti saab iseloomustada leiutleva, mängulise ja eneseteadlikuna. Lotmani töö on kõige põhjalikum soneti kohta kirjutatud uurimus ja on silmapaistvamaid kirjandusteaduslikke käsitlusi eesti luule valdkonnas. Tööl saab olema püsiv väärtus eesti kirjandus- ja kultuuriloos tervikuna.
Marek Mooste (Tartu Ülikool) töö „Arüülkilede ja nanokomposiitmaterjalidega modifitseeritud süsinik- ja metallelektroodide pinna ja elektrokeemiliste omaduste karakteriseerimine” keskendub elektroonikas – näiteks sensorites, elektroodides ja energiasalvestusseadmetes – kasutatavate modifitseeritud materjalide väljatöötamisele, et hõlbustada hapniku elektrokatalüütilist redutseerumist. Töötati välja uus meetod paremate blokeerimisomadustega arüülkiledega süsinik- ja metallelektroodide katmiseks, et parandada elektroodide töövõimet ning kaitsta neid korrosiooni eest. Lisaks töötati välja ränioksükarbiidil põhinev katalüsaatormaterjal hapniku redutseerumisreaktsioonile. Need uuringud on eriti olulised just uute kütuseelementide loomisel, et toota energiat puhtamatest lähteainetest ja leida alternatiiv fossiilsetele kütustele. Mooste doktoritöös väljatöötatud uue materjali uurimine jätkub mikroobses kütuseelemendis, selleks et toota biojäätmetest elektrit.
Välja anti ka kuue organisatsiooni eripreemiad. Eesti Teaduste Akadeemia presidendi eripreemiad lootustandvate sähvatuste eest, elegantseima üliõpilastöö eest ja ebatraditsioonilise üliõpilastöö eest andis üle asepresident Arvi Freiberg. Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eripreemiad riigiõiguse valdkonnas andis üle nõukoja juht Uno Lõhmus. Sotsiaalministeeriumi eripreemiad sotsiaal- ja tervisevaldkonnas andis üle analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar. Välisministeeriumi eripreemiad välispoliitika valdkonnas andis üle poliitika planeerimise osakonna direktor Eerik Marmei. Muinsuskaitseameti eripreemia kultuuripärandi valdkonnas andis üle peadirektor Siim Raie. Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuse eripreemia parimale merendusteemalisele teadustööle andis üle nõukogu liige Jüri Lember.
Tänavu esitati konkursile 482 tööd 33 ülikoolist, sealhulgas 17 välisülikoolist, kus Eesti tudengid õpivad. Kokku tunnustati sel aastal 103 konkursitööd, neist rahalise preemiaga 71 tööd. See moodustab 15% kõigist laekunud töödest.
Rahalise preemia saanud töödest üle poole ehk 37 lähevad Tartu Ülikooli tudengitele, arvuliselt järgnevad Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilaste teadustööd. Preemiad pälvisid ka Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Kaitseväe Akadeemia, Sisekaitsekadeemia ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tööd. Seitse rahalist preemiat pälvisid välisülikoolide õppurid.
