Üliõpilaskondade Liit: on oht, et kõrgharidusreform jääb pikaks ajaks venima
EÜL kohtus läinud nädalatel kõigi nelja riigikogu fraktsiooniga ning kui senini paistis, et kõrgharidusreformi eesmärkide osas on tugev konsensus, siis nüüd tundub, et osa riigikogu liikmeid ja erakondi tahavad väljapakutut muuta tudengitele ebasoodsas suunas, teatas EÜL.
„Tasuta õppe sisseviimise vajadust ei eita ükski erakond, ent küsimus on, kas reaalselt tagatakse kõigile võimekatele ja motiveeritutele õppekoht või ainult piiratud arvule,“ sõnas EÜLi juhatuse esimees Eimar Veldre.
EÜLi seisukoht on see, et kui reform peaks rakenduma järgmise aasta sügisest, siis peab ka seaduseelnõu saama läbi arutatud ja vastu võetud enne selle aasta lõppu. „Venitamise korral on tudengid valmis enda protesti üles näitama,“ ütles Veldre.
Kolm põhilist teemat, mille eest EÜL kõrgharidusreformi puhul on võidelnud on esiteks lävendipõhine vastuvõtt kõrgkoolides, mille puhul tudengid konkureeriks lävendiga, mitte enam omavahel. Vastasel korral ei looda piisavalt õppekohti.
Teiseks on oluline kõrgkoolide tegevustoetuste puhul panna paika selged ja kindlad alused, mida hetkel eelnõus ei ole. „Praegusel kujul tekitab see vaid arusaamatuid ebavõrdsusi ja olukorra, kus rahastamist saaks vajadusel kärpida kiiresti ja ilma riigikogu otsuseta,“ selgitas Veldre.
Kolmandaks rõhutab EÜL, et vajaduspõhine õppetoetuste süsteem on vaja rakendada samaaegselt tasuta õppega. „Sellega nõustus kolm fraktsiooni. Reformierakond ei ole vastu ent nad ei näe selleks raha,“ ütles Veldre.
EÜLi volikogu koguneb sel nädalavahetusel Tartus Eesti Maaülikoolis, kus toimuvad volikogu sügisseminar ja istung, kus arutatakse kõrgharidusreformi teemat ja üliõpilaskondade kaasamist.
