Seetõttu esitab EÜL enda ettepanekud kõrgkoolide rahastamismudeliks.

"Hetkeolukord, milles rõhuasetus on suurel hulgal lõpetajate arvul, soodustab kõrghariduse masstootmist, kus pole enam oluline saadavate teadmiste kvaliteet ja indiviidi areng, vaid õpingute lõpetamise kiirus,“ sõnas EÜLi juhatuse esimees Eimar Veldre.

Lisaks sellele teeb EÜL ettepaneku arvestada summade määramisel ka kõrgkooli katkestajate ja õpingute pikendajate arvu. „See võimaldaks hinnata kõrgkoolide vastuvõtu efektiivsust ja motiveeriks seadma adekvaatseid nõudeid, sealhulgas ka lävendeid,“ ütles Veldre.

Samas ei pea EÜL õigeks võtta õppetöö kvaliteedi hindamise aluseks üliõpilaste varasemalt sooritatud riigieksamite tulemusi, kuna need pole seotud kõrgkooli tegevuse või tegematajätmisega. Kõrgkooli tulemustena tuleks arvestada eeskätt kõrgkooli enda arengukavaga seatud eesmärke.

EÜL toonitab, et rahastamissüsteemi väljatöötamisel tuleb peamiselt lähtuda võimalikult suurest läbipaistvusest. Kõik otsused peavad olema avalikud ja kättesaadavad ning põhinema mõjuanalüüsil. „Loodame, et otsustamisel jääb määravaks siiski avalik huvi, mitte kitsas ringis tehtud kokkulepped,“ sõnas Veldre.