Üliõpilased: arusaamatu, kust peaks tulema ülikoolide rahastus välistudengeid karantiinis hoida?

 (196)
TÜ 100 tõrvikurongkäik
TÜ 100 tõrvikurongkäikFoto: Argo Ingver

Täna andis valitsus teada, et välistudengid võivad siiski sügisel saabuda. Lisatingimuseks seati, et ülikoolid peavad vastutama, et üliõpilased püsiks kaks nädalat isolatsioonis ning teeks endale riiki saabudes ja karantiiniperioodi lõpus koroonatesti.

Tartu üliõpilasesinduse esindaja Trine Tamm vahendas esinduskogu arvamust, et kuigi lühikeses plaanis näib tänane otsus võiduna, siis vastamata on liiga palju küsimusi ning valitsus veeretanud vastutuse ülikoolide õlule.

"Ülikoolid peavad nüüd korraldama oma kuludest transpordi Eestisse ning majutuse ja korduvad testid. See kõik seab kõrgkoolid sundolukorda, kus neil ei pruugi sisuliselt olla võimalik kohapeal välisüliõpilasi vastu võtta, olgugi et ametlik valitsuse luba selleks on neile antud," jätkas ta.

"Lisaks on endiselt vastamata mitu kriitilist küsimust. Kust tuleb rahastus korvamaks kõrgkoolide täiendavaid kulutusi? Mis riigid ületavad kriitilise lävendi? Mis saab pikemas perspektiivis välistudengitest Eesti riigis?"

Tartu üliõpilasesindus oli kriitiline ka kavatsuse osas liikuda edasi välistudengite eelnõudega, mis piirab üliõpilaste tööaega ja keelab neil kaasa võtta oma perekondi. "Kui palju peab välisüliõpilaste õiguseid kärpima enne, kui valitsus lõpuks rahule jääb?" küsis Tamm.

Delfi on varasemalt kajastanud välistudengite hirme piiride sulgemise ees. Kui enamus loos mainitud noori rõõmustas täna teate üle Eestisse õppima pääseda, siis Dubais elav Assad sai murekoorma juurde. Nimelt plaanis ta Eestisse tulla koos oma abikaasa ja kahe väikese lapsega, kellele oli juba eestikeelne lasteaed Mustamäel välja vaadatud. Täna uudisest kuuldes nentis ta, et tõenäoliselt Eestisse jääb tal tulemata.

Seotud lood:

Eesti üliõpilaskondade liit viitas ühismeedias, et valitsuse kavatsus jätkata plaaniga keelata perekondade kaasavõtmine Eestisse tulles pole kooskõlas Euroopa liidu seadusandlusega.

Nimelt näeb kõnealune punkt ette, et perekondade taasühinemist takistav ajaraam ei või olla pikem kui kaks aastat. Kuigi paljud magistrikavad täpselt kaks aastat kestavadki, siis sellesse vahemikku ei mahu mitte kõik.

Lisaks usuvad tudengid, et välistudengid toovad Eestile rohkem kasu kui kahju.

"Soovime, et Eesti oleks jätkuvalt innovatiivne ja avatud riik, kus meie väärtuseid jagavatele, võimekatele, motiveeritud ja töökatele inimestele on ruumi olenemata passil olevast kodakondsusest."

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika juht Ruth Annus on varasemalt öelnud perekondade toomist keelustava eelnõu kohta, et riigi eesmärk on meelitada lõimumisvõimelisi andekaid inimesi.

„Kui sooviksime, et välismaalane jääks riiki elama, siis lubataks tal kaasa võtta ka oma perekond," kommenteeris Annus Eesti Päevalehele. Lõimumisvõimet tõestab siseministeeriumi kava järgi ka see, et inimene teeniks ülikooli lõpetades üle keskmise palga. Oma hinnangus toetus Annus varasematele uuringutele, mis on näidanud, et üksikud inimesed on suurema lõimumusvõimega.

Lisaks plaanitakse edasi liikuda õppivate välismaalaste töötundide piiramisega.