Ülikoolilõpetajad riigitööle?

Uus majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen peab õigeks, et riigi raha eest õppivad tudengid hüvitaksid oma hariduse kuni kümneaastase riigitööga või maksaksid õpingud ise kinni.

Atoneni sõnul ei ole praegu avalik-õiguslikes ülikoolides õppivatel tudengitel võrdseid võimalusi, sest osa neist maksab oma õpingud ise kinni, teise osa eest teeb seda riik, kirjutas Postimees.

“Osale riik kingib hariduse, osale mitte. Kui aga riigil on tarvis spetsialiste, saame pahatihti hoopis need, kes on oma hariduse eest ise maksnud,” sõnas Atonen.

Seetõttu leiab Atonen, et riiklikel õppekohtadel kõrghariduse omandanud noored peaksid pärast ülikooli töötama riigiametis või vastasel juhul oma õpingud hüvitama.

“Kui inimene õpib filoloogiks ja hiljem läheb tööle erafirma sekretäriks, siis peab ta oma hariduse ise kinni maksma. Riik ei saa sel juhul mingit tolku, et ta inglise keelt õppis. Aga kui ta on nõus kooli õpetajaks minema, siis oleme nõus tema hariduse kinni maksma,” sõnas Atonen.

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse talituse juhataja Heli Aru suhtub ideesse kahtlevalt, sest suunamise administreerimise kulud ületaksid võimaliku efekti ja pealegi oleks see võimalik vähestel erialadel.

“Kui inimene saab tänu oma haridusele iseendaga edukalt hakkama ja maksab riigile korralikult makse, siis on see juba piisav tagasimakse ühiskonnale,” sõnas ta.

Keskerakonda kuuluv endine haridusminister Peeter Kreitzberg ütles, et Atoneni idee on klassikalise liberaalse maailmavaate väljendus, millest edasi saaks minna vaid kogu hariduse tasuliseks muutmisele.