Ülikool süüdistab õppemaksu suurenemises riiki

Esmaspäeval otsustas Tallinna ülikooli senat, et 2008. aastal Tallinna ülikooli tasulistele kohtadele õppima astuvate üliõpilaste semestri õppemaksu miinimummäär on bakalaureuseõppes 14 000 krooni ning magistriõppes 13 000 krooni. Keskmiselt tõuseb uute üliõpilaste õppemaks bakalaureuseõppes 15% ning magistriõppes 10%.

Ülikooli juhid põhjendavad õppemaksu tõstmist võrdse kohtlemisega, sest riik suurendab tulevast aastast riiklikel kohtadel õppivate tudengite koolitamise eest makstavat pearaha 30%, kirjutab Eesti Päevaleht.

Tallinna ülikooli akadeemiline prorektor Heli Mattisen selgitas, et kui tuleval aastal maksab riik ühe humanitaarvaldkonnas riigitellimusel õppiva tudengi eest ülikoolile semestris 14 300 krooni, siis ei saa samal erialal tasulises õppes õppiva tudengi käest oluliselt vähem küsida.

Ka Tallinna ülikooli rektor Rein Raud on varem ajakirjandusele öelnud, et pole korrektne võtta riigi käest üht summat ja üliõpilastelt, kes oma õpingute eest ise maksavad, tunduvalt vähem.

Juba õppivate tudengite õppemaksu on ülikooli teaduskondadel õigus iga aasta tõsta 10%. Tallinna ülikooli tudengiesinduse juhatuse aseesimehe Liisa Lumiste andmeil on teaduskondade nõukogudes kavas lähikuudel arutada tuleva aasta õppemaksu juba õppivatele tudengitele.

“Kuna nõukogudes on esindatud ka üliõpilased, siis püüame nõukogusid veenda õppemaksu mitte tõstma, aga eelnevad aastad näitavad, et õppemaks tõuseb,“ lisas Lumiste.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas on nõus, et ülikoolid ei saa riigilt saadava raha eest doteerida tasuliste üliõpilaste õpinguid. “Kuid öelda, et kuna riik tõstab ülikoolidele antavat rahahulka ja seepärast tuleb ka tudengitelt rohkem raha küsida, siis sellise seosega ma nõus pole. Nii võib negatiivseid otsuseid küll põhjendada, aga tegelikult on ju positiivne, et riik annab ülikoolidele rohkem raha,“ leidis Lukas.

Eesti üliõpilaskondade liidu eestvedamisel toimunud üliõpilaste sotsiaal-majanduslikku olukorda kaardistanud uuringust selgus, et 60% tudengeid tegeleb lisaks õppimisele ka töötamisega. Ligi 30% tudengeid töötab koguni täisajaga ega pruugi seepärast jõuda õppetööga tegeleda.

Mida rohkem tõuseb õppemaks, seda rohkem tudengeid peab toimetulekuks tööle minema.

Kuigi riik pakub tudengitele võimalust võtta ka õppelaenu, kasutavad tasulises õppes tudeerivad üliõpilased seda üldjuhul just õppemaksu tasumiseks. Mitme tasulises õppes õppiva tudengi sõnul on ülikoolid sageli õppemaksu tõstes lähtunud õppelaenu ülempiirist. Praegu saab tudeng laenata aastas 25 000 krooni.

Hinnad tõusevad ka Tartu ülikoolis

Tartu ülikooli õppeprorektori Birute Klaasi sõnul arutab Tartu ülikooli nõukogu õppeteenustasu tõstmist oma novembri- istungil.

“Üldjuhul oleme õppemaksu ikka tõstnud, sest elu muutub kallimaks ja ka sel aastal on ainuüksi inflatsioon seitse protsenti,“ lisas Klaas. Erinevalt Tallinna ülikoolist on Tartu ülikoolil välja kujunenud praktika, kus õppemaksu tõstetakse semestri kohta 500, äärmisel juhul 1000 krooni. “Ka tulevast aastast ei kavatse Tartu ülikool mingit totaalset õppemaksu tõstmist ette võtta,” lisas Klaas.

Üliõpilaste arvu vähenemine tulevikus võib Klaasi hinnangul viia mõne aja pärast olukorrani, kus ülikoolid ei tõsta õppeteenustasu mõnda aega, sest konkurents ühe tudengi õppima meelitamiseks kasvab. “Tegelikult täidavad tasulised tudengid ju varumeeste rolli. Kui mõni arstitudeng õpingud katkestab, tuleb ülikoolil leida talle asendaja, et riikliku koolitustellimust täita,“ lisas Klaas.