ÜLEVAADE | Mis viis Eestit esindama palgatud USA advokaadi Louis Freeh'ga lepingu lõpetamiseni?
(322)
Juba rohkem kui kuu aega tagasi teatas peaminister Kaja Kallas pressikonverentsil, et uurib võimalusi Louis Freeh'ga lepingu lõpetamiseks.
"Me arutasime seda, et peame vaatama, kas seal on suured leppetrahvid. Kui mingeid leppetrahve ja lisakulusid ei tule, siis me selle lepingu lõpetame. Kui kaasnevad lisakulud, siis peab hindama, kui suured need kulud on võrreldes tulemiga, mis sellest saab," rääkis Kallas jaanuari keskel.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni juhid jõudsid juba läinud suvel seisukohani, et USA advokaadibürooga Freeh Sporkin & Sullivan sõlmitud leping tuleks lõpetada. Selle maksumus oleks vähemalt 60 000 eurot ja sellele lisanduks ilmselt veel ka juba tehtud tööde kulutused.
Suvekuude jooksul selgus ka, et välisministeerium oli algusest peale Freeh' advokaadibürooga lepingu sõlmimise vastu.
Pool aastat väldanud saaga: kahtlastest seostest Venemaa rahapesijatega Krachti ja Tederi korruptsioonikaasuseni välja.
Eesti Päevaleht kirjutas juuli lõpus, kuidas toonane rahandusminister Martin Helme palkas Louis Freeh sisuliselt omapäi - otsustusprotsessis osales vaid kitsas rahandusministeeriumi nõunike ring. Avalikkusele tutvustati ka dokumente, mis paljastasid, et Louis Freeh' oli hiljaaegu esindanud hiiglaslikus rahapesus süüdistatud ettevõtet, mille raha liikus muu hulgas läbi Dankse Banki Eesti filiaali.
Kirjutati ka sellest, milliseid rahapesijaid ja rahvusvahelisi kurjategijaid kunagine FBI peadirektor Louis Freeh viimase 20 aasta jooksul on esindama hakanud.
Rahandusminister Martin Helme väitis päev pärast Eesti Päevalehe eelpool viidatud artikleid, et Louis Freeh oli konfliktses Prevezoni kohtuasjas “sisuliselt kohtunik”, mitte esindaja. Eesti Päevaleht lükkas selle väite ümber.
Kuigi valitsus varjas kiivalt informatsiooni, et välisministeerium soovitas Louis Freeh'd mitte palgata, hakkas informatsioon selle kohta lekkima juba augusti alguses. Siis selgus, et välisministeerium soovitas Martin Helmel Louis Freeh'd mitte palgata.
Selgus ka, et Freeh' büroo töötajatel on juurdepääs Eesti riigisaladustele. Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern kinnitas toona, et neil pole sellist vahendajat vaja.
Augusti keskel avaldas Eesti Päevaleht dokumendid, mis näitasid, et Freeh kohtus Prevezoni rahapesu asjus Moskvas Venemaa riigiametnikega.
Septembri alguseks sai ajakirjandus kätte dokumendid, mis näitasid, et välisministeerium tõepoolest andis selgesõnalise soovituse Louis Freeh'd mitte palgata.
Septembri lõpus ilmus Eesti Ekspressis lugu sellest, kuidas Louis Freeh' tõi Martin Helme vaatevälja mees, kes ise kuulus Louis Freeh' meeskonda. Selleks oli Eesti päritolu finantsist Ragnar Meitern.
Jaanuaris kirjutas Eesti Päevaleht, kuidas siis veel rahandusministri ametit pidanud Martin Helme nõudis Swedbankilt kirjalikku tõendit, mis aidanuks Louis Freeh’d panka puudutavas uurimises. Vastasel korral ähvardas minister kättemaksuga.
Praeguses Kersti Krachti ja Hillar Tederi altkäemaksu kohtukaasuses kerkis kohtuistungi käigus samuti Louis Freeh nimi pinnale. Prokuratuuri andmetel korraldas toonase rahandusministri Martin Helme (EKRE) nõunik Kersti Kracht (EKRE) kohtumise Hillar Tederi, Louis Freeh' ja tema kaaslase Ragnar Meiterni vahel. Kohtumise eesmärgist, kohast ja ajast kohtuistungil ei räägitud.
