ÜLEVAADE | Mis toonides pilt on maalitud Eestist tavalisele venelasele?

 (298)
Tallinna "vabastamise" 75. aastapäeva käsitlev uudislugu telekanalis Rossija1.
Tallinna "vabastamise" 75. aastapäeva käsitlev uudislugu telekanalis Rossija1.

Meediat suukorvistav, suurt karu õrritav ning paremäärmusesse kalduv nurgake Läänemere ääres, mille elanikel jääb vajaka tänutundest Tallinna "vabastamise" eest - 2019. aasta meediaanalüüs näitab, et just säärane on venelastele silme ette manatud pilt väikeriigist nimega Эстония.

Teadagi, et Eestis toimuval on kombeks idanaabri meediaprismat läbides muunduda millekski sootuks teiseks, hakates sealses meediatsüklis hoopis teistlaadi elu elama. Kui läänemaailma ajakirjandus on käsitlenud Eestit kajastades eelkõige e-riigi edulugu, PISA-testi tulemusi, poliitapsakaid ja rahapesu, siis idast avanev vaatepilt kirjeldab meie riiki tibake isenäolise nurga alt.

Kolm kõige tugevamalt esile kerkivat teemat Eestit kajastades on järgmised:

  • Sputniku survestamine
  • Molotovi-Ribbentropi pakti õigustamine ja Suure Isamaasõja 75. aastapäeva tähistamine
  • Vene Föderatsiooni delegatsiooni õiguste taastamine Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees

Ajalugu ümber kirjutavad russofoobid

Ajaloo kategoorias leiab Eesti märkimist lugudes, mis käsitlevad Tallinna "vabastamist", Tartu rahulepingut, metsavendi, holokausti ning ajaloo ümberkirjutamiskatseid.

Kahepoolsete suhete alla sobituvad uudislood on eelkõige kirjutatud nurga alt "vaenulik Eesti", ent sekka on sattunud ka vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi mullune suhete lappimise visiit, mida käsitledes on kasutatud terminit "suhete parandamine". Palju on kõneainet pakkunud Eesti otsus hääletada ENPA-s Vene Föderatsiooni delegatsiooni õiguste taastamise vastu. Kokkuvõtvalt domineerib käsitlustes baltlaste russofoobia, sealmail elavate venelaste kiusamine ning üleüldine vaenulikkus Venemaa suhtes.

Vene meedia narratiiv Baltimaadest.

"Muu" alla kvalifitseeruvatest lugudest on Eesti teinud venelaste meediaareenil nime näiteks Mart Helme "müüjatüdruku" repliigi, meie riigi üleüldise mõjuvõimu vähesuse ja suusatajate dopinguskandaaliga. Rohkemalt on juttu tulnud Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi külastusest ning tollest riigis pärinevatest võõrtöölistest.

Eesti kerkib rohkem esile ka NATO-t ja Euroopa paremäärmuslust kajastades.

Eelpool mainitud kolmest enim kajastatud teemast langeb Sputniku survestamine meediavabadust käsitlevasse valdkonda, MRP õigustamine ja Suure Isamaasõja 75. aastapäeva tähistamine aga ajalooteemaliste lugude kategooriasse ning VF delegatsiooni õiguste taastamine Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees kahepoolsete suhete teemablokki.

Valitsuse strateegilise kommunikatsiooni nõuniku Rain Puusta hinnangul ei suutnud Vene Föderatsiooni levitatud väärinformatsioon teed välismaisesse kvaliteetmeediasse rajada: näiteks Molotovi-Ribbentropi pakti kajastamisel on rahvusvahelises meedias jäänud hõljuma pigem Eesti kui Venemaa narratiiv.

Käesolev info selgus riigikantselei koostatud ülevaatest, mis näitab Vene meedia kajastuse trende Baltimaade suunas.

Teleuudiste seire valimis on Pervõi Kanal, Rossija1, NTV ja TVC õhtused uudised.

Veebiuudiste seire valimis on Yandex News indekseeritud Vene Föderatsiooni uudisteportaalid.

Küsitlus #118543