ÜLEVAADE | Millised Eesti ja Venemaa presidendid on varasemalt kohtunud ja millest räägiti?

 (47)
ÜLEVAADE | Millised Eesti ja Venemaa presidendid on varasemalt kohtunud ja millest räägiti?
Ekspress Meedia Kollaaž

Täna kinnitas Eesti vabariigi presidendi kantselei, et president Kersti Kaljulaid on avaldanud soovi kohtuda Venemaa visiidi jooksul ka president Vladimir Putiniga. Heidame võimaliku presidentide kohtumise valguses pilgu minevikku ja vaatame, kui palju on taasiseseisvunud Eesti presidendid Venemaa riigipeadega kohtunud.

Toomas Hendrik Ilves, 2008 ja 2010

Viimati külastas Eesti riigipea Venemaad 2011. aastal, kui president Toomas Hendrik Ilves käis Peterburi Jaani kiriku taaspühitsemisel. Toona küll võõrustajariigi presidendiga kohtumist ei toimunud, ent aasta varem ta siiski toonase Venemaa presidendi Dmitri Medvedeviga kohtus, kui käis Moskvas Punasel väljakul peetud Suure isamaasõja võidu 65. aastapäevale pühendatud paraadil.

Veidi põhjalikum kohtumine leidis neil aga aset 2008. aastal Venemaal Hantõ-Mansiiskis, kui Dmitri Medvedev oli äsja presidendiks saanud.

Ligi tund aega kestnud kohtumisel keskenduti kahe riigi suhete toonasele hetkeseisule ja mitmete probleemide võimalikele lahendustele. Näiteks käsitleti ka toona välisministrite poolt sõlmitud Eesti-Vene piirilepingu küsimust, kus Ilves meenutas, et Eesti on selle ratifitseerimise lõpetanud.

"Eestil ei ole ühelegi oma naabrile ei territoriaalseid ega majanduslikke pretensioone, Eesti tunnistab jätkuvalt piirileppe allkirjastanud välisministrite Urmas Paeti ja Sergei Lavrovi poolt kokkulepitud piirijoone kulgemist,” rõhutas president Ilves.

Seotud lood:

Eesti välisministrid olid juba kolm aastat varem allkirjastanud Eesti-Vene piirilepingu, mille Riigikogu ratifitseeris, lisades ratifitseerimisseadusele preambuli, milles viidati Tartu rahulepingule ja öeldi, et võrreldes Eesti Vabariigi põhiseaduse artikliga 122 on piiri osaliselt muudetud. Venemaad aga ärritas viitamine Nõukogude okupatsioonile ja Tartu rahulepingule ning ta võttis oma allkirja lepingult tagasi seda ratifitseerimata.

2014. aastal sõlmisid välisministrid taaskord uue piirilepingu, ent see ei ole ratifitseeritud tänaseni kummagi riigi poolt.

Toomas Hendrik Ilves ja Dmitri Medvedev Venemaal Hantõ-Mansiiskis Foto: Rein Sikk

Arnold Rüütel, 2005

2005. aasta jaanuaris sõitis president Arnold Rüütel visiidele Moskvasse, et võtta vastu kõrge kiriklik autasu Aleksius II-lt. Saadnud lennujaamas kokku, suunduti edasi Kremlis asuvatesse patriarhi ruumidesse, kuhu Aleksius II kutsel saabus ka Venemaa president Vladimir Putin.

Eesti presidendi kantselei sõnul ei olnud riigipeade kohtumine kavas, kuid sellegipoolest jätkus Putini ja Rüütli vestlus hiljem ka lõunalauas. Putini ja Rüütli toonast kohtumist oli kõhkleval seisukohal nii välispoliitiika asjatundjad kui ka ajakirjandus.

Arnold Rüütel pidi väidetavalt esialgu kohtuma vaid Patriarh Aleksius II-ga, ent viimane oli kutsunud ka Vladimir Putini Foto: Rauno Volmar

"Endise Eesti Moskva-suursaadiku Mart Helme hinnangul soovib Putin kiiret piirilepingut, kuid Eesti okupeerimist ei tunnista ta kunagi," kirjutas Eesti Päevaleht toona. Päevalehe seisukoht toona oli, et kohtumises ei olnud tegelikult midagi juhuslikku ega ootamatut. "Kogu eilse kohtumise “juhuslikkus” oli ammu planeeritud ja igale vähegi Venemaad jälgivale ning tundvale inimesele Eestiski pikemat aega selge," kirjutas Eesti Päevaleht peale kohtumist.

Rüütel ise mainis hiljem, et Putiniga tuli jutuks Molotovi-Ribbentropi pakti tühistamise toetamine. “Ta ütles, et Venemaa kui [N. Liidu] õigusjärglane toetab selle pakti tühistamist ja peab seda õigeks," ütles Rüütel toona Eesti Raadiole. “Ma usun, et see on väga oluline teadvustada nii meil kui Venemaa ühiskonnal tervikuna, et Venemaa on seda teinud.”

Arnold Rüütel, 2003

2003. aastal kohtus Rüütel Putiniga koguni kolmel korral, tõsi, kaks neist leidsid aset samal päeval. Maikuus toimunud Peterburis toimunud Venemaa-Euroopa Liidu tippkohtumisel saidki mehed mitteametlikus õhkkonnas kokku kahel korral. Toona öeldi presidendi kantseleist, et esimesel kohtumistel arutati Peterburi arengu, kultuuri ja ajaloo üle. Õhtusel kohtumisel oli aga põhiteemakska Eesti-Venemaa majanduslik koostöö.

Mõni kuu hiljem, septembris, kohtusid riigipead aga New Yorgis. Presidendid arutasid võimalusi arendada Eesti ja Venemaa vahelisi majandus- ja kultuurisuhteid, samuti räägiti vajadusest võidelda koos terrorismi ja AIDS-i vastu.

Rüütel rääkis Eesti kavatsustest võidelda tööpuudusega Kirde-Eestis. Putin leidis, et see on väga positiivne.

Lennart Meri, 1994

Lennart Meri kohtus oma kokku 9 aastat kestnud kahe ametiaja jooksul Venemaa riigipeaga vaid korra, kuid see oli kindlasti eelpool kirjutatutest kõige olulisem.

26. juulil 1994. aastal kohtus Meri Kremlis Venemaa presidendi Boriss Jeltsiniga. Sel kohtumisel sai selgeks Venemaa vägede lahkumine Eesti pinnalt veel sama aasta augusti lõpuks.

Eesti Ekspress kirjutas kohtumise kümnendal aastapäeval, et Kremli peremees tegi kokkuleppe Eestiga üle paljude oma tippametnike pea. Eesti toonane saadik Moskvas Mart Helme ütles Ekspressile: "Jeltsin tegutses vastuolus oma välisametkonnaga. Paljud olid seda meelt, et ei tuleks seda lepet veel Eestile anda, meid tuleks veel praadida ja piinata."

Läbirääkimiste murdepunktis asus küsimus sõjaväepensionäride staatusest, s.o nende võimalus Eestisse jääda. Ameeriklased signaliseerisid mitteametlikult Eestile, et see on vägede 31. augustiks väljaviimise hind, millest loobumist neil president Jeltsinilt välja rääkida ei õnnestu. Eesti juhid - eriti Meri - said olukorrast suurepäraselt aru, ent Jeltsin sai lepet pensionäride kohta ikkagi serveerida Vene avalikus arvamuses võiduna, kirjutas Eesti Ekspress.

1994. aasta 26. juulil toimunud Lennart Meri ja Boriss Jeltsini kohtumine oli Eestile väga oluline Foto: EPL Arhiiv