ÜLEVAADE | Mida tähendab leppeta Brexit Eestile?

 (102)
Brexiti-vastane meeleavaldaja Briti parlamendihoone ees
Brexiti-vastane meeleavaldaja Briti parlamendihoone eesFoto: AFP/SCANPIX

Ehkki Suurbritannia võimalik leppeta lahkumine Euroopa Liidust (EL) Eesti jaoks kriitilisi muutusi ei tähenda, toob see enesega ridamisi muudatusi nii reisimises, hariduses kui ka kaubanduses, märkis välisminister Urmas Reinsalu riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile saadetud memos.

Ühendkuningriigi leppeta lahkumine EL-ist pole ühegi osapoole huvides, kuid kuni väljaastumine lõplikult selge pole, jääb leppeta lahkumine siiski üheks suurema tõenäosusega stsenaariumiks, sõnas Reinsalu komisjonile saadetud 22leheküljelises memos.

Eesti prioriteet Suurbritannia EL-ist väljaastumise protsessis on kodanike õiguste ja ettevõtjate huvide kaitsmine. Samuti on Eesti jaoks oluline hoida tugevat ja kestvat sidet Suurbritannia kui Eesti lähedase liitlasega.

Ministri sõnul Eestil suuri kriitilisi valdkondi seoses Suurbritannia võimaliku leppeta lahkumisega pole. Kõige enam ettevalmistusi on tehtud kodanike õiguste tagamisel, tollirežiimi sisseseadmise ettevalmistustel, pooleliolevate justiitskoostöö kaasuste jätkumise
selgitamisel ning kodanike ja ettevõtjate teavitamisel.

Kodanike õigused

Eestis elavate Suurbritannia kodanike riigis viibimise õigust hakkab Ühendkuningriigi EL-ist lahkumise järel reguleerima senise EL kodaniku seaduse asemel välismaalaste seadus. Senine tähtajaline elamisõigus muudetakse tähtajaliseks elamisloaks ja alaline elamisõigus pikaajalise elaniku elamisloaks.

Seotud lood:

Politsei- ja piirivalveameti andmetel on Eestis 1. septembri 2019 seisuga 1408 kehtiva ID-kaardiga Suurbritannia kodanikku.

Leppeta Brexiti korral laienevad Suurbritannia kodanikele reisimisel kolmandate riikide kodanikele ettenähtud reeglid.

EL-i kodanikud Suurbritannias peavad taotlema elamisõiguse jätkamiseks uut staatust (settled status). 31. juuli 2019 seisuga oli Suurbritannia siseministeeriumi andmetel uut staatust taotlenud
3200 Eesti kodanikku, kuid seal elab hinnanguliselt 15-20 000 Eesti kodanikku.

Enne Suurbritannia EL-ist lahkumist riiki saabunud EL kodanikud saavad taotleda püsielaniku staatust.

Viisavabadus

UK ja EL vahel plaanitakse kehtestada vastastikune viisavabadus lühiajaliseks riigis viibimiseks (90 päeva poole aasta jooksul). Euroopa Parlament kiitis muudatuse heaks 4. aprillil, kuid Suurbritannia ei ole seda selle aasta 2. septembri seisuga veel kinnitanud.

Suurbritannial pole plaanis üliõpilaste pikaajalistele viisadele piirarvu seada.

Ravimid ja ravikindlustus

Eesti väheseid ravimitootjaid Suurbritannia EL-ist lahkumine teadaolevalt ei mõjuta.

Samas kaotab Suurbritannia lepinguta lahkumise puhul kehtivuse Euroopa ravikindlustuskaart EL-i kodanike suhtes Suurbritannias ja vastupidi. Seega on edaspidi reisimisel otstarbekas osta erakindlustuspoliis.

Eestis elavate Suurbritannia kodanike ravikindlustuse jätkumisega eeldatavasti leppeta lahkumise korral probleeme ei tule juhul, kui Suurbritannia kodanik Eestis ametlikult töötab, on töötanud või tema eest tasub sotsiaalmaksu riik.

Sotsiaalministeerium kaalub võimalusi tagada Eestis elavatele Suurbritannia pensionäridele (hetkel 29 inimest) ravikindlustus. Tegemist oleks ühepoolse sammuga Suurbritannia pensionäride suhtes eeldusel, et vastastikkuse põhimõttel tagab Suurbritannia ka Eesti sealsetele pensionäridele ravikindlustuse. See lähenemine võimaldaks Eestis elavatel Suurbritannia pensionäridel ravikindlustuse jätkumiseks vältida vabatahtliku kindlustuslepingu sõlmimist haigekassas. Ka Suurbritannias elavad Eesti pensionärid peavad hetkel uurima sealseid võimalusi ravikindlustuse saamise kohta.

Reisimine

Suurbritanniasse reisimisel ei saa leppeta Brexiti korral enam piiri ületada isikutunnistusega ning alates 1. jaanuarist 2021 on see võimalik ainult passiga.

Liidu territooriumile sisenedes tuleb piiril kontrollida Suurbritannia kodanike reisi eesmärki, EL-is viibimise perioodi ja lahkumist tõendavate dokumentide olemasolu, tervisekindlustuse ja piisavate rahaliste vahendite olemasolu ning läbida tollikontroll. Suurbritannia kodanikel puudub edaspidi õigus kasutada piiripunktides EL, Euroopa majanduspiirkonna riikide ja Šveitsi kodanikele reserveeritud radasid.

Suurbritanniasse reisimisel tuleks tutvuda riigi tollieeskirjadega. Teatud kaupade või isiklike asjade (näiteks ravimid, kultuuriväärtused jne) Eestist väljaviimisele on kehtestatud erinõuded ning mõnede kaupade väljaviimine on keelatud. Kui väljaviidavale kaubale või isiklikele asjadele on kehtestatud erinõuded, siis tuleb see kaup tollis deklareerida.

Suurbritanniast tagasi Eestisse naastes tuleb arvestada, et tollimaksuvaba impordi suhtes kohaldatakse samu piiranguid, sätteid ja piirväärtusi kui mitteliikmesriigist ehk kolmandast riigist saabudes. Leppeta lahkumise korral Suurbritanniast Eestisse saabuv reisija võib maksuvabalt kaasa tuua mittekaubanduslikku laadi kaupa kuni 300 euro väärtuses, lennu- ja merereisijad kuni 430 euro eest.

Ühtlasi muutub reisimine lemmikloomadega. Euroopa lemmikloomapass, mis on välja antud Suurbritannias resideeruva lemmiklooma omanikule enne Suurbritannia EList lahkumise kuupäeva, ei ole leppeta lahkumise järel enam kehtiv reisidokument. Kuni Suurbritanniat ei ole lisatud kolmandate riikide loetellu, tuleb lähtuda lemmikloomaga reisimisel järgnevast: lemmikloom peab olema kiibitud, loomal peab olema kehtiv lemmikloomapass, kuhu on lisatud veterinaarsertifikaat, lemmikloom peab olema vaktsineeritud marutaudi vastu ja tehtud ka uuring kinnitamaks antikehade tiitri olemasolu.

Leppeta lahkumise korral ei kehti ka liikmesriikide vaheline juhilubade vastastikune tunnustamine. Liikluskindlustuse seisukohalt muutub vajalikuks rahvusvahelise rohelise kaardi olemasolu nii Eesti sõidukijuhtidel Suurbritannias kui ka vastupidi.

EL-i rändlustasude reeglid lõpetavad leppeta lahkumisel kehtimise mobiilside teenusepakkujatele Suurbritannias. Seega on võimalikud lisatasud rändlusteenuse eest.

Transport

30. märtsini 2020 (või kuni uue EL-Suurbritannia lennunduslepingu jõustumiseni, kui see jõustub varem) võimaldatakse erakorraliselt Suurbritannia lennuettevõtjatel osutada teenust EL-i ja Suurbritannia vahel.

Tallinna ja Londoni vahel peaksid lendamist jätkama Easyjet, Wizz Air, Air Baltic ja Ryanair. Viimane teeb lende ka Šotimaale Edinburghi.

Suurbritannia firmadel on võimalik 31. detsembrini 2019 transportida kaupu ja reisijaid Suurbritannia ja EL-i vahel tingimusel, et Suurbritannia vastab samaga ning tagab võrdsed konkurentsitingimused. Piiratud ulatuses võimaldatakse Suurbritannia maanteevedajatele kabotaaživedusid, see tähendab õigust osutada teenust EL liikmesriikide vahel.

Alates järgmisest aastast oleksid Suurbritannia veoettevõtjate turulepääsu õigused piiratud ning liiklust võimaldatakse tunduvalt väiksemas mahus kui praegu. Kaubavedu Suurbritanniast Eestisse maantee kaudu on üldiselt väike, kuid siiski võivad tolliformaalsustest tingitud ajalised viivitused mõjutada autotranspordi teenuse hindu.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on teavitanud Suurbritannias bussiringreise korraldavaid reisibüroosid ja suhelnud kaubatranspordifirmadega võimalike muudatuste teemadel.

Kaubandus ja toll

Leppeta lahkumise korral hakkaksid EL-Suurbritannia vahelises kaubanduses kehtima Maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglid, tariifid ja kvoodid. Suurbritannia kavatseb loobuda imporditollide kehtestamisest, v.a põllumajandus- ja tekstiilitooted, autod ja teatud muud tööstustooted. Sellisel juhul jääks u 87% EL-UK kaubavahetusest tollivabaks. Nimetatud tariifide mõju Eestile on üsna väike.

Suurbritannia suhtes kehtestatakse EL-i normidele vastavuse kontroll, tollijärelevalve ja tollikontrollid. Arvestama peab võimalike järjekordade ja ajaliste viivitustega tollipiiril vahetult Suurbritanniast lahkumise järel. Eksportivad-importivad ettevõtted peavad rehkendama lisadokumentatsiooni ja täiendavate andmete esitamisega.

Suurbritannia muutumine kolmandaks riigiks põllumajandustoodete kaubanduse ja tollirežiimi mõistes tähendab veterinaar-, fütosanitaar- jm kontrolli piiril.

EL ja Suurbritannia tarbijakaitsenormide rakendamisel võib pärast leppeta Brexitit esineda erisusi.

Haridus- ja teadus

Kõrghariduse diplomite ja kvalifikatsioonide tunnustamine Ühendkuningriigi leppeta lahkumise korral ei muutu.

EL-is vastuvõetud Erasmus+ programmi erimeetme kohaselt saavad välismaal Erasmus+ programmi õpirände raames õppijad õpingud lõpetada senise EL rahastusega (maksimaalselt 12 kuud). Nimetatud meede ei puuduta koolide õpirändeprojekte. Teised Eramus+ programmi ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi meetme tegevused Suurbritannia suunal katkevad ning Ühendkuningriigi partnerid koostööprojektides enam edasi osaleda ei saa.

Eestiga seotud käimasolevad Horisont 2020 teaduspartnerlused ohus ei ole. Kuigi teadusprojektid, kus Suurbritannia on osaline, saavad leppeta lahkumise korral jätkuda, võib leppeta lahkumine mõjutada projektide sisutegevusi kuni Ühendkuningriik on projektiga liitunud kolmanda riigina.
Kosmeetikatooted

Suurbritannias asuvad kosmeetikatoodete tootjad ja importijad peavad enne lahkumist määrama enda poolt toodetavale/imporditavale kosmeetikatootele uue vastutava isiku EL liikmesriigis. Enne Suurbritannia leppeta lahkumist EL turul kättesaadavaks tehtud kosmeetikatooted ei vaja ümbermärgistamist, kuid lahkumise järel Suurbritanniast imporditavatel kosmeetikatoodetel peab olema
uus märgistus.

Põllumajandus

Põllumajanduse valdkonnas on Suurbritannia leppeta lahkumise puhul suurimaks küsimärgiks mõju põllumajandustoetustele. Analüüs näitab, et Suurbritannia leppeta lahkumisel on kaudne mõju toiduhindadele.

Sotsiaalkindlustussüsteem

Suurbritannia leppeta lahkumisel kaotavad kehtivuse EL-i sotsiaalkindlustussüsteemide koordinatsioonireeglid, mis tähendab, et lõppeb sotsiaaltoetuste ja -hüvitiste piiriülene maksmine.

Eesti jätkab juba eksporditavate pensionide (2017. aasta andmetel maksis Suurbritannia Eestisse pensione 113 inimesele, Eesti maksis pensione Suurbritanniasse 141 inimesele) piiriülest maksmist ning pensionide arvutamisel võetakse edaspidi arvesse Suurbritannia väljaastumise kuupäevani Suurbritannias töötatud aega.

Suurbritanniasse tööle asumisel ei väljasta Eesti enam tõendit A15 ning juba väljastatud tõend enam ei kehti. Sellest tulenevalt võib Suurbritannia leppeta lahkumisel tekkida tööandjatel kohustus tasuda kohalikke sotsiaalkindlustusmakseid.

Mis on Brexit?

Brexit on Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust (EL). 
Ühendkuningriigi valitsus teatas 29. märtsil 2017 Euroopa Ülemkogule oma kavatsusest EList välja astuda. Ühendkuningriik valmistub EList lahkuma 31. oktoober 2019. Kuni selle kuupäevani on Ühendkuningriik ELi liikmesriik ning tema suhtes kehtivad kõik sellega kaasnevad õigused ja kohustused.

Väljaastumise läbirääkimised  ELi ja Ühendkuningriigi vahel on lõppenud, Euroopa Ülemkogu ja Ühendkuningriigi valitsus on väljaastumislepingu heaks kiitnud. Leping vajab jõustumiseks veel ratifitseerimist Ühendkuningriigi parlamendis ja nõusolekut Euroopa Parlamendilt.