ÜLEVAADE | Kas sinu koduteel on palju kokkupõrkeid põtradega? Kus jooksevad autode ette kitsed?

 (55)
Vaata kaarti
Põder jooksis autole ette
Põder jooksis autole etteFoto: Kenno Soo

Aastas on põhjustavad metsloomad 3000 avariid. Värskele kaardile on koondatud viimase viie aasta õnnetused, nii et moodustub üle-Eestiline ohukaart, mida sõites silmas pidada.

Aastas tuleb keskkonnainfo telefonile keskmiselt 3000 teadet teel hukkunud või vigastatud metsloomade kohta, tegelikult võib avariisid aga rohkemgi olla.

Maanteeamet koostöös keskkonnakonsultatsioonifirmaga Hendrikson&Ko analüüsis ja positsioneeris aastatel 2014–2018 riigimaanteedel toimunud loomaõnnetused ning koondas need registrisse. Andmete põhjal loodi avalik kaardirakendus, milles saab igaüks vaadata, millised on ulukiohtlikumad teelõigud.

Viie aasta jooksul (2014–2018) registreeriti 18 401 teadet. Analüüsidest ilmnes, et ligi 44% registrisse kantud õnnetustest toimus põhimaanteedel ehk veidi alla poolte loomaõnnetustest olid koondunud 9,7 protsendile riigimaanteede võrgustikule.

Kitsedega juhtub avariisid aga kordades rohkem. Mullu registreeriti ligi 5000 liiklusavariid metskitsedega. Kits on auto ees kaitsetu: enamasti jätab ta avariis elu.

Vaata oma ohtlikke teelõike SIIT.

Metsloomadega seotud liiklusõnnetustest on põhjalikult kirjutatud eilses Forte loos, milles Ylle Tampere käsitleb eriti just põtradega juhtunud õnnetusi.

Kõige raskemate tagajärgedega on tavaliselt kokkupõrked põtradega, mida juhtub aastas paarisajal korral. Sõidukid saavad suuri kahjustusi, inimesed viga või hukka. Loom suure tõenäosusega sureb kas kohapeal või hiljem metsas.

Seotud lood:

Kõige sagedamini juhtuvad õnnetused metsloomadega videvikus – päikesetõusu ja loojangu ajal. Mais-juunis on teel tihti põdramullikaid. Metskitsed aga on liikvel ka keskpäeviti ning väiksema inimasustusega aladel on nad julgelt liikvel igal ajal.

Põtrade jooksuaeg on septembris-oktoobris, sealt edasi detsembrini on nad liikvel jahihooaja tõttu. Seega võib suuri sarvekandjaid teel kohata pea aastaringselt.

Loomaavariide arv ei vähene, sest nad ei muuda nad oma harjumuspäraseid radu ja lähevad üle tee sealt, kust aastasadu on harjunud käima.

Huvitav on fakt, et põder küll näeb kaugelt tuleva sõiduki tulesid tõenäoliselt, aga alates teatud kiirusest (60 km/h ja rohkem zooloog Aleksei Turovski väitel) ei saa ta ohust aru ega oska hinnata, kas ta tee autoga ristub või mitte.

Sellises olukorras on autojuhil mõnikord raske, et mitte võimatu reageerida. Ei aita ka moodsate autode juhiabid, mille kaamerasilm looma märkab ja sõitjat hoiatab – aeg ei pruugi olla piisav adekvaatseks tegutsemiseks.