Eile õhtul teatas peaminister Jüri Ratas Facebookis, et Soome on meie lähedane sõber ja liitlane, kellega kõik Eesti Vabariigi valitsused on teinud head ning tihedat koostööd, sõltumata sellest, millised erakonnad kummagi riigi koalitsiooni kuuluvad. "Ootan kõigilt Eesti valitsuse liikmetelt sisukat ja austavat koostööd meie Soome ametikaaslastega."

Miks? Sest siseminister Mart Helme (EKRE) nimetas pühapäevases TRE raadio saates "Räägime asjast" Soome uut valitsust punaste katseks riiki hävitada ning ründas isiklikult Soome peaminister Sanna Marinit. "Nüüd me siis näeme, kuidas ühest müüjatüdrukust on saanud peaminister ja kuidas seal mõnestki teisest tänavaaktivistist ja harimatust inimesest on saanud samuti valitsuse liige," hurjutas Mart Helme.

Ent see pole kaugeltki mitte esimene kord, kui EKRE ministrid on demonstreerinud isetegevust, öelnud mida sülg suhu toob ning peaminister Rattal on tulnud olukorda siluma hakata.

Juba päev pärast valitsuse ametisse asumist kirjutas Ratas Facebookis, et mõistab üheselt hukka igasuguse pere- ja lähisuhtevägivalla. "Siin ei ole ruumi õigustustele ega kahtlustele, sest teame, et Eestis on tuhandeid lähisuhtevägivalla ohvreid." Põhjuseks 29 tundi väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri ametit pidanud Marti Kuusikul (EKRE) lasuvad perevägivalla süüdistused.

Järgmised selgitust vajavad olukorrad ei lasknud ennast kaua oodata. 14. mail võõrustas EKRE Tallinnas Prantsusmaa Rahvusrinde (Rassemblement National) juhti Marine Le Peni ning peaminister pidas oluliseks visiidi toimumise ajal rõhutada, et EKRE liikmete kohtumine Le Peniga ei esinda mitte kuidagi valitsuse toetust tema ideedele. "Le Peni varasemad väljaütlemised on selgelt näidanud, et ta ei hinda reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda ega meie välis- ja kaitsepoliitilisi seisukohti ning väärtusi. Samuti ei jaga Eesti tema vaateid Ukraina, Krimmi ja Venemaa osas," märkis Ratas. Päev hiljem selgitas Ratas Riias ajakirjanikele, et siseminister Helme väide nagu oleks Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Isamaa koalitsioonid lasknud Eesti pankadel pesta sadu miljoneid eurosid pole tõesed.

Juuni algul andis Ratas Eesti Päevalehele intervjuu, milles väitis, et EKRE retoorika on rahulikumaks muutunud, kuid juba nädal hiljem ületas uudiskünnist rahandusminister Martin Helme soolo Luxembourgis toimunud euroala rahandusministrite kohtumisel. Ratas kinnitas, et rahandusminister ületas oma volitusi ning võttis loetud päevad hiljem tema eriarvamuse tagasi.

Mart Helme reageeris sellele avaldusega, et EKRE ministrite isetegevus ei ole ka tulevikus välistatud. Seda ilmestas Helmete augustikuine katse politsei- ja piirivalveameti juhti Elmar Vaherit ametist kangutada. "Sellise asutuse juhi umbusaldamiseks peavad olema väga selged ja kaalukad põhjused, mida keegi esitanud ei ole," kostis selle peale Ratas sotsiaalmeedias ning kutsus Helmed vaibale.

Suvekuudesse jagus veel teisigi Helmete sõnavõtte, mis sundisid peaministrit regeerima. Meenutagem siinkohal, et siseminister nimetas laulvat revolutsiooni massihüsteeriaks ja võrdles Euroopa Liitu Nõukogude Liiduga. Seepeale kurjustas rahandusminister välisministeeriumi asekantsler Matti Maasikaga, kes viimasele võrdlusele tähelepanu juhtis. Mart Helme intervjuu vastuseks kirjutas Ratas Facebooki: "Ükski minister ei tohi ka kõige raskema intervjuu käigus endale sääraseid eksitusi lubada. Selline järjepidev Eestimaa inimeste tunnete ja meile kõigile oluliste väärtuste haavamine peab lõppema." Ühtlasi rõhutas Ratas Euroopa Liidu ja NATO tähtsust ja kirjutas sotsiaalmeedias, et "Eesti edu ja igapäevane toimimine sõltub väga suuresti meie ametnike ja ametnikkonna tublist tööst ning suurest professionaalsusest" ning tänas neid tehtud töö eest.

Juuli lõpus kordas Ratas valitsuse pressikonverentsil juba toona tühjaks sõnakõlksuks kulunud lubadust EKRE retoorika muutumise kohta ning lisas: „“Vabandamise osas — kõik on täiskasvanud inimesed ja ühelt poolt kannavad erakonnad ja ministrid vastutust iseseisvalt, teiselt poolt on alati valitsusjuhi roll mingitel hetkel, kui on eriarvamused, kui need lähevad liiga valesse sektorisse, öelda välja, mis on positsioonid."

Ent sügisel on vabandamised ja koalitsioonipartneri väljavabandamised harvemaks jäänud. Ratas on küll mõned korrad riigikogu kõnepuldis üritanud EKRE-t välja vabandada opositsioonist koalitsiooni tulemise raskustega, kuid põhiaur on läinud pigem koalitsioonipartneri noomimisele või nende esitatud väidete ümber lükkamisele. Näiteks oktoobris tuli peaministril EKRE-t korrale kutsuda sotsiaalminister Tanel Kiige (KE) vastu suunatud rünnakute pärast.

Möödunud kuul rääkis Mart Helme Soome meediale, kuidas kriisis oleva NATO kõrval oleks vaja varianti B. "Eesti plaan A, B ja C on meie iseseisva kaitsevõime arendamine ning kuulumine NATOsse," rõhutas selle peale Ratas Facebookis. "NATO on seejuures elujõuline ja toimiv nii sõjaliselt kui poliitiliselt, nii Euroopas kui kaugemal. Tean seda hästi, sest olen saanud sellele kinnitust koos teiste NATO riikide valitsusjuhtide ja riigipeadega ühise laua taga või külastades hiljuti NATO missiooni Afganistanis, kus osalevad ka meie kaitseväelased."

Ülevaadet valitsuse esimesest sajast päevast loe SIIT.