Paljunemisvõimelisi seeneeoseid leidub praktiliselt kõikjal. Vaja on vaid soodsate tingimuste teket, et nn „majaseened“ kasvama saaksid hakata, vahendab Roheline Värav.

Rahvasuus majavammiks kutsutud seenkahjustuste põhjustajaiks võivad olla erinevad seenorganismid. Sageli on tegu väga mürgiseid või siis allergeenseid ühendeid tootvate seenorganismidega. Seetõttu lisandub hoonete hävimise ohule ka tõsiseid terviseriske.

Eriti tähelepanelik tuleb olla hooneis, kus varasemalt on juba tuvastatud ja kõrvaldatud seenorganisme ja nende tekitatud kahjustusi. Hooneis, kus enne üleujutust olid seenkahjustused juba teada, tuleb nende leviku takistamiseks toimida ülimalt läbimõeldult ning kiirelt.

Kindlustusseltsid ei kindlusta hooneile tekkinud kahjusid, kui nende põhjuseks on liigniiskus ning sellest tulenenud seenkahjustus ehk majavamm.

Seenkahjustuste teke on igati tõenäoline nii vanemate kui ka uuemate ehitiste puhul. Seenkahjustuste tekke oht puudutab nii puit- kui kiviehitisi.

Tüüpilisemad kohad, kus kogunenud vesi ja niiskus võivad soodustada seenorganismide kasvu on näiteks aeglaselt kuivavad hoonete puitkonstruktsioonid, vett imava mineraalse isolatsioonimaterjaliga põranda ning seinakonstruktsioonid ning seinad, mille soojustuseks on kasutatud saepurutäidist.

Ohustatud on ka kipsplaadiga kaetud puit või kiviseinad, kui seina ja plaadi vahel on õhuvahe või see on täidetud näiteks mineraalvillaga.