Jean-Claude Juncker on töötanud Luksemburgi peaministrina 18 aastat (1995 kuni 2013). Kaheksa aastat, 2005 kuni 2013, oli ta eurogrupi president.

Juncker valiti komisjoni presidendi kandidaadiks kvalifitseeritud häälteenamusega. Peaminister Taavi Rõivas toetas Junckeri kandidatuuri.

Rõivas lisas, et lisaks sellele on Juncker end tõestanud kui võimekas Euroopa kogemusega liider.

Rõivase sõnul on Euroopa Liidu kõrgete ametikohtade täitmisel Eesti jaoks kõige olulisem, et need on poliitikud, kellel on selge arusaamine meie piirkonna julgeolekuoludest.

Seekordsel ülemkogu kohtumisel arutati ka olukorda Ukrainas. Euroopa Liidu liidrid väljendasid toetust eelmisel nädalal president Porošenko poolt väljakuulutatud rahukavale ning nõudsid Venemaalt reaalseid samme olukorra leevendamiseks.

“Ukraina ja Venemaa piir peab olema suletud Venemaalt pärit palgasõduritele ja relvadele,“ ütles Rõivas. „Venemaa juhtkonna lubadused toetada president Porošenko rahuplaani tuleb ka täide viia.“

Rõivase sõnul ei tohi Euroopa Liit lasta end petta katteta lubadustest. Peaminister kutsus üles hoidma Venemaa suhtes ühtset joont: „Euroopa Liidu ühtsus on selles kriisis kõige võimsam relv, kõige mõjusam sõnum. Me peame jääma selle põhimõtte juurde.“

Tänasel kohtumisel nõudsid Euroopa Liidu liidrid Venemaalt kokkulepet relvarahu jälgimiseks ning piirikontrolliks, kolme piiripunkti tagasiandmist Ukrainale, kõigi OSCE vaatlejate vabastamist ning tegelikku läbirääkimistesse astumist Porošenko rahuplaani üle esmaspäevaks, 30. maiks. Vajadusel rakendatakse uusi sanktsioone Venemaa vastu.

„Eesti toetab vajadusel majandussanktsioonide kehtestamist,“ ütles Rõivas. „Isegi siis, kui see võib kahjustada meie endi majanduslikke huve, peavad demokraatlikud väärtused ja vabadus jääma meie ülimaks printsiibiks.“