Haridus- ja teadusministeeriumi alus- ja põhihariduse talituse peaekspert Merike Mändla rääkis Päevaleht Online’ile, et 2003./2004. õppeaastal oli munitsipaalkoolides koduõppel tervislikel põhjustel 673 õpilast (0,3% õpilaste koguarvust), kuid 2006/2007. õppeaastal ulatus see arv 1057 õpilaseni (0,6% õpilaste koguarvust).

Ilma tervislike probleemideta, kuid vanemate soovil õpib sel aastal koduõppes 90 last.

„Nii õiguskantsleri kui ministeeriumi üldharidusosakonna seisukoht on, et koduõpet tervislikel põhjustel tuleks rakendada üksnes erandjuhtudel, kui teistmoodi ei ole võimalik õpet läbi viia või kui õpilasel ei ole füüsiliselt võimalik tervislikel põhjustel koolis käia,“ rääkis Mändla.

„Mõned lapsevanemad soovivad, et nende laps saaks areneda oma võimetele vastavalt, vabalt, paindlikult, et teda ei surutaks raamidesse, et laps alustaks eneseleidmise teed stressita. Teised soovivad võimalikult palju tähelepanu pöörata lapse huvide arendamisele. Koduõpe on hea moodus vältimaks liiga suurt pinget, mis kaasneb kooli kõrvalt huvikoolides. Kolmandad soovivad, et laps kasvaks võimalikult turvalises ümbruses. Neljandad tahavad omada üsna suurt kontrolli selle üle, mida ja kuidas lapsele õpetatakse,“ sõnas Mändla.

Praegu kehtiva seadusandluse kohaselt on õigus koduõppele lapsevanema soovil ainult põhikooli 1.-6. klassi õpilastel.

Uue määruse eelnõuga täpsustatakse koduõppele määramise korda, laiendatakse lapsevanema soovil koduõppe võimalust kuni põhikooli lõpuni.

Määrus jõustub 1. septembril 2008.