Uuringu "Arvamused Eesti Kaitseväest enne ja pärast ajateenistust" täpsustavates kommentaarides nimetatakse peamiselt verbaalset nöökimist, narrimist ja mõnitamist.

Narrimist ja mõnitamist tuli ette kas siis lühikese kasvu, punase pea või aeglase tegutsemise pärast. Füüsilist vägivalda nimetatakse vaid paaris vastuses. Mõnes vastuses tuuakse esile ka rahvusliku varjundiga suhtlemisprobleeme.

Ihaldatuim teenistuspaik Kuperjanovi pataljon

Jao- ja rühmaülemate puhul peetakse aga kiusamiseks ja diskrimineerimiseks karjumist ja sõimu, mõttetute korralduste andmist, piisava põhjuseta karistamist ja linnaloa andmata jätmist.

Üldine printsiip on, et kõrgemate auastmetega ohvitserid saavad ajateenistuse läbinutelt kõrgemaid hinnanguid. Kõige kriitilisemad ollakse väeosa nooremallohvitseride tegevuse suhtes, kellega ajateenijad igapäevaselt kõige enam kokku puutuvad

Kriitiline suhtumine tuli ilmsiks näiteks õhutõrjepataljoni, vahipataljoni ja tagalapataljoni nooremallohvitseride tegevuses.

Kõige kõrgemaid hinnanguid said ajateenijatelt head suhted teiste ajateenijatega ning hea toit. Kõige enam nurisetakse vaba aja veetmise ja sportimisvõimaluste üle.

Teenistustingimuste põhjal on noormeeste üks ihaldatuim teenistuspaik Kuperjanovi pataljon.

Karistustega puutus kokku umbes neljandik

Neljandikule reservväelastest määrati ajateenistuse jooksul kord või paar korda karistuseks plaaniväline toimkond. Muid karistusi sai kuni paaril korral kuus protsenti ja korduvalt kolm protsenti reservväelastest.

Kartseriga pidi ajateenistuse jooksul tutvust tegema vaid üks protsent küsitletuist.