Üle Haapsalu lendas südaöö paiku suur tulekera

 (151)
Täiendatud 15.20
Üle Haapsalu lendas südaöö paiku suur tulekera
Illustreeriv pilt heledast meteoorist.Reuters/Scanpix

Delfi lugejate teatel lendas öösel, kaks minutit enne südaööd üle Eesti suur tulekera. Üks lugejatest nägi tõenäolist boliidi lendamas üle Haapsalu.

Tartu observatooriumi astrofüüsika osakonna tähefüüsika töörühma vanemteadur Kalju Annuk ütles Delfile, et temani eile hilisõhtul taevas helendanud meteoori või boliidi kohta infot seni jõudnud pole. Samas rõhutas Annuk, et ses poleks iseenesest midagi väga iseäralikku.

„Üks asi on imetillukesed meteoorkehad. Kui on selge öö ja piisavalt kaua taevasse vaadata, siis mõnda siukest heledamat täpikest või sähvakut, mis üle taeva lendab, ikka aeg-ajalt näeb. Kui on palju heledam tulekera, siis on tegu suurema tükiga, mida nimetatakse boliitideks, mis ka üldiselt põlevad atmosfääris ära ja maa peale ei jõua,” selgitas teadur.

Niisiis, kui taevas on näha suurt tulekera, ei pruugi atmosfääri jõudnud tükk ikkagi maale jõuda ega meteoriidi nime saada. „Sõltub ka, missuguse nurga all ta atmosfääri tuleb. Kui ta, ütleme, maapinnaga risti tuleb, siis on suurem tõenäosus, et ta jõuab maapinnale, enne kui kõik ära põleb. Aga kui ta atmosfääris libisevalt läheb, siis ta põleb seal ära ja siia ei pruugigi midagi jõuda,” täpsustas Annuk.

Eile Haapsalu kandis nähtud meteoori kommenteerides ütles Annuk veel, et langeva tähe kaemiseks pidi olema selge taevas. „Kui taevas pilves, siis ei teagi, mis ja kui palju neid seal võib olla.” Teaduri sõnul oleks hea teada, kui hele eile nähtud taevakeha oli, mis kiirusega ta liikus, kas neid oli rohkem ja mis suunas see lendas. „Siis oskaks rohkem öelda,” sõnas Annuk, lisades, et sõltuvalt suunast võidi tulekera näha ka Soomes või Rootsis.

Seotud lood:

Tulekera taevas silmanud Haapsalu mees täpsustas Delfile, et meteoor või boliid lendas nii kiiresti, et telefoni pildistamiseks ta välja võtta ei jõudnud. „Saaremaa poolt tuli ja lendas siis Tallinna poole,” sõnas lugeja, kirjeldades veel, et langev täht oli päikese värvi, suurem kui täht, aga väiksem kui Kuu.

Meteoore ehk langevaid tähti võib taevas näha iseenesest aasta läbi. „Teatud perioodidel on tähesajud, augusti keskel ja novembri keskpaigas, mil võib [meteoorkehi] tihedamalt olla: tunnis sadade ja vahel ka tuhandete või kümnete tuhandete viisi,” märkis Annuk.

Kui aga taevakivi on piisavalt suur, siis võib see atmosfääris põlema hakates ka taeva valgeks lüüa. „See, mis nädala eest Siberis oli, oli juba nii hele, et see valgustas kohe [meteoriidi kukkumist filminud] kaamerad täiesti üle. Hinnati ikka päikesest heledamaks,” märkis Annuk.

Siberis maha sadanud meteoriit oli Annuki sõnul üsna korralik kamakas, mis ei põlenud atmosfääris täielikult ära, nii et tükid jõudsid ka maa peale.