Eelmistel KOV valimistel kandideeris ühele kohale keskmiselt 5 inimest, kuid toona oli rohkem kandidaate ja volikogude kohti. Nüüd on haldusreformiga vähenenud omavalitsuste arv ja sellest tulenevalt on üleriigiliselt ka vähem kohti volikogus.

Kõige suurem konkurents on Tallinnas, kus kandideerib ühele kohale 17,9 kandidaati. Volikogu kohti on pealinnas 79 ning kandidaate 1414, kellest üle kolmandiku (498) kandideerivad Keskerakonna nimekirjas.

Kõige väiksem konkurents on aga Ruhnu vallavolikogusse, kirjutab ERRi uudisteportaal. Ruhnus on nimelt kandidaate 12, kohti aga lausa 7.

Suurematest linnadest on konkurentsu poolest Pärnu 17. kohal (39 kohta, 308 kandidaati, keskmine 7,9), Tartu 21. kohal (49, 360, 7,35), Narva 32. kohal (31, 207, 6,68) ja Kohtla-Järve 51. kohal (25, 130, 5,2).

Kõige väiksem on konkurents neljal väikesaarel: Ruhnu vallas on see number 1,71 (7 kohale 12 kandidaati), Kihnu vallas 2 (18/9), Muhu vallas 2,31 (30/13) ja Vormsi vallas 2,33 (21/9). Mandril asuvatest omavalitsustest on kõige väiksem konkurents Kiili vallas, kus on volikogus 17 kohta. Valimisnimekirjadest leiab Kiilis 51 nime ehk ühele kohale kandideerib täpselt kolm inimest.

Maakondadest on kõige suurem kandideerimisaktiivus Hiiumaal, kus ainsas omavalitsuses on 23 kohta, millele kandideerib 195 inimest ehk keskmiselt 8,48.

Kõige väiksem aktiivsus on Raplamaal, kus neljas omavalitsuses kandideerib 90 volikogu kohale 381 inimest ehk seal on ühele kohale kandideerimas 4,23 inimest.