Uurimiskeskus Vaba Euroopa (UKVE) juhib tähelepanu asjaolule, et ka Rootsi võttis endale liitumislepingus kohustuse asendada kroon euroga, kuid pidas sellest hoolimata euro kasutuselevõtu küsimuses rahvahääletuse.

UKVE direktor Martin Helme sõnas, et Rootsi väldib rahaliitu astumist sellega, et Rootsi kroon ei ole fikseeritud kursiga euro suhtes, jättes nii meelega täitmata rahaliidu tehnilised nõuded. “Kuigi Eesti täidab valuuta stabiilsuse nõude, ei pruugi me suuta lähiaastatel hoida piirides inflatsiooni, mis on teine oluline eurole ülemineku nõue. Paradoksaalsel kombel on see just liitumine EL-iga, mis toob kaasa hüppelise hinnatõusu ja sellest lähtuva inflatsiooni.“

Lisaks Rootsi eeskujule toetab UKVE sõnul krooni säilitamist ka ratsionaalne argumentatsioon. “Euro kui valuuta on hetkel sügavas kriisi, olles alates oma sünnist pendeldanud väga madala ja väga kõrge hinna vahel muude valuutade suhtes. Ühiseid reegleid eiratakse suurriikide poolt, muutes eurotsooni majanduse sellega rahanduslikult juhitamatuks,” teatas UKVE.

Kõrge valuutahinna tõttu kannatab eksport ning tööpuudus on peaaegu kõikides eurotsooni riikides kasvutee, teatas UKVE. Seoses eurole üleminekuga on toimunud massiline hinnatõus, mis on kaasa toonud ostujõu languse kõikides eurotsooni riikides, isegi sellistes rikastes riikides nagu Saksamaa ja Prantsusmaa.

„Kui keegi ütlebki, et me oleme võtnud endale liitumislepinguga kohustuse euro kasutuselevõtuks siis tuleb kõigepealt küsida: kas see tehti koos kõigi tagajärgedega ka valijale selgeks liitumisreferendumi eel,” leiab Helme.

“Lisaks pole ka teine pool oma lubadusest kinni pidanud, mistõttu kokkulepe on nende poolt rikutud esimesena — euro on väga ebastabiilne valuuta ega too Eesti majandusele juurde ei kindlust ega kasvu,” ütles Helme. “Samas tapab liiga kallis euro ja sellega seotud liiga kallis Eesti kroon meie eksporti, mille tulemuseks on see, et Eestil on maailma üks suuremaid väliskaubandusdefitsiite. On täiesti mõistlik arutada läbi krooni säilitamise plussid ja alles siis otsuseid langetada.“

Rahvaliit nõuab, et otsustuse Euroopa Liidu majandussuhete Eesti huvidele vastavuse ja eurole ülemineku vajalikkuse kohta langetaks kõrgeima võimu kandjana rahvas rahvahääletusel.

Eesti kroon sümboliseerib Eesti Riigi järjepidevust, teatas kolmapäeval Delfile Rahvaliidu pressiesindaja. “Ühinedes Euroopa Liiduga peame tulevikus loobuma oma rahast ja Eesti kroon muutub ajalooks. Eesti saab ja tohib oma kroonist loobuda aga ainult tingimustel, kus on tagatud Eesti iseseisvus,” on kirjas Rahvaliidu avalduses.