Üksikkandidaatide probleemid jätavad parteilased külmaks
Valimiste eelses ärevuses on nii mõnigi riigikogu üksikkandidaat meediasse pääsenud enda avaldustega erakonda astumise soovi kohta. Parteitud Inara Luigas ja Rainer Vakra on mõlemad möönnud, et üksinda on poliitikas raske ning kritiseerivad riigikogu praegust töökorra seadust, mille kohaselt puudub erakonnalise kuuluvuseta liikmetel võimalus võtta sõna seaduseelnõude esimesel ja kolmandal lugemisel. Ka ei ole parteitutel riigikogulastel võimalik praeguse seaduse järgi kasutada näiteks nõunike abi.
Keskfraktsiooni esimees Kadri Simson usub, et kuna Vakra ja Luigas poleks ilma Keskerakonna nimekirjata mingil juhul riigikogusse valituks osutunud, ei näe ta selle tõttu ka põhjust, miks erakonnast ise lahkunud üksikkandidaatidele vastu tulla ja neile eritingimused luua.
"Olen jälginud, mida Keskerakonnast lahkunud saadikud on aasta jooksul teinud ja võin kinnitada, et kindlasti saaksid nad märksa enam kasutada olemasolevaid võimalusi pidada seadusenõu teisel lugemisel kõne või esitada muudatusettepanekuid," kommenteeris Simson endiste erakonnakaaslaste väljaütlemisi.
Isamaa ja Res Publica liidu fraktsiooni liikme Juku-Kalle Raidi arvates ei ole üksikkandidaatide riigikogusse pürgimist ja seal kaasategemist seni ametlikumal tasemel arutatud, kuna selline korraldus ei sobi kokku parteide üldisema ideoloogiaga.
"See ei käi ju ühegi erakonna mõttega kokku, kui tuleb mingi sell, kes parteidistsipliinist midagi ei pea ja hakkab veel oma elu lihtsustamist nõudma. Ma arvan, et tal tahetakse ikka eluke raskemaks teha, mitte kergemaks! Ja minu arust see tendents süveneb," rääkis Raid Delfile.
Reformierakonna fraktsiooni kuuluv Rait Maruste leiab, et üksikkandidaate ei tohiks haletseda, kuna nad osalevad komisjonide töös võrdsetel alustel fraktsioonidesse kuuluvate saadikutega.
"Riigikogu töö on, ja loodetavasti jääb, kollektiivseks tööks. Kas kujutate ette olukorda, kui kogu riigikogu koosneks üksikkandidaatidest?" sõnas Maruste Delfile.
Sotsiaaldemokraat Andres Anvelt jääb üksikkandidaatidele kehtivate tingimuste muutmisest rääkides pigem skeptiliseks.
"Küsimuse tõsisem arutelu saaks päevakorda tulla juhul, kui on lahendatud üksikkandidaatide kandideerimise küsimused. Aga kui vaadata, milline on võimuparteide suhtumine üldse n-ö demokraatia paketti, kuhu lähevad näiteks nii komisjonide töö avalikustamine ja ka paljud muud avatuse teemad, siis suurt usku antud küsimuse kiiresse lahendamisse ja konsensusesse mul praegu ei oleks," ütles Anvelt Delfile.
Anvelti sõnul pole otsest eelnõu riigikogu töökorra seaduse muudatusteks ei suures saalis ega fraktsioonisiseselt arutatud, ent saadiku hinnangul oleks nimekirjata riigikokku pürgijate jaoks tingimuste lihtsamaks muutmisel nii mõnegi erakonnakaaslase poolhääl olemas.
