Üksikkandidaat peaks riigikokku pääsemiseks saama 4500-6000 häält

 (25)
Üksikkandidaat peaks riigikokku pääsemiseks saama 4500-6000 häält
Foto: Ilmar Saabas

Kui märtsis toimuvatel riigikogu valimistel osaleb sama palju valijaid kui 2007. aastal, peaks üksikkandidaat saama parlamenti pääsemiseks valimisringkonnast olenevalt hinnanguliselt 4500-6000 häält.

Riigikogu valimiste osakonna nõuniku Arne Koitmäe sõnul osutub üksikkandidaat riigikogu valimistel valituks, kui tema saadud häälte arv on võrdne või suurem kui valimisringkonna lihtkvoot, mis saadakse kehtivate häälte arvu jagamisel ringkonna mandaatide arvuga. Lihtkvoodi suurus sõltub seega otseselt hääletamisest osavõtjate arvust, vahendab BNS.

Eelmistel riigikogu valimistel oli lihtkvoot Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa valimisringkonnas 5980,25, Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosas 5806,82, Mustamäe ja Nõmme linnaosas 6118,13 ning Harju- ja Raplamaal 5969,08. Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa ringkonnas oli lihtkvoot 4876,86, Lääne-Virumaal 4825, Ida-Virumaal 4475,38, Järva- ja Viljandimaal 5275,50, Jõgeva- ja Tartumaal 5727,57, Tartu linnas 5533,63, Võru-, Valga- ja Põlvamaal 5210,33 ning Pärnumaal 4950,38. "Seega valituks osutumiseks pidanuks üksikkandidaat saama orienteeruvalt 4500-6000 häält, olenevalt ringkonnast," ütles Koitmäe BNS-ile.

Samas kogusid seitse üksikkandidaati 2007. aasta valimistel kokku üldse vaid 563 häält. 2003. aasta valimistel said üksikkandidaadid ühtekokku 2161, 1999. aastal 7058, 1995. aastal 1044 ja 1992. aastal 19.753 häält, kusjuures ükski neist parlamenti ei pääsenud.

1999. aastal esinesid üksikkandidaadid Koitmäe sõnul suhteliselt edukalt Pärnumaal, kus lihtkvoot oli 4855,75. Selles ringkonnas kogusid nad kokku 4278 häält, millest 2237 sai Elmar Lepp ning 1661 Mark Soosaar.

Kõige paremini läks üksikkandidaatidel 1992. aasta riigikogu valimistel, kus edukaim olnud Väino Viilup sai Ida-Virumaal kandideerides 5007 häält. Koitmäe sõnul oli Viilup selle tulemusega üle-eestilises võrdluses enim hääli saanud kandidaatide seas 14. kohal, ent isikumandaadist jäi tal ikkagi puudu 270 häält ja riigikogu liikmeks ta ei saanud.

1992. aasta valimistel osalenud üksikkandidaatidest said üle 1000 hääle veel ka Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa valimisringkonnas kandideerinud Ülo Uluots (3398 häält, kvoot 4189,6), Ida-Virumaal kandideerinud Aldur Pääro (1312 häält, kvoot 5277), Tartumaa ja Tartu linna ühises ringkonnas kandideerinud Aleksei Zõbin (1103 häält, kvoot 4360,9) ning Põlva-, Valga- ja Võrumaal kandideerinud Vello-Taivo Denks (2974 häält, kvoot 4336,3).

Koitmäe märkis ka, et 1992. aasta riigikogu valimistel said isikumandaadi Tiit Made 4678 ning Rein Järlik 5220 häälega, ehkki nende nimekirjad - vastavalt Eesti Ettevõtjate Erakond ning Valimisliit Rohelised - jäid alla viieprotsendilise künnise piiri.

Järgmised riigikogu valimised toimuvad Eestis 2011. aasta 6. märtsil. Vastavalt seadusele kuulutab president valimised välja hiljemalt 5. detsembril, misjärel jaotab Vabariigi Valimiskomisjon kolme tööpäeva jooksul valimisringkondade vahel mandaadid. Sellest järgmisel päeval algab kandidaatide registreerimiseks esitamine, mis kestab 20. jaanuari õhtuni.