"Kui lähen tööle, pole last kuhugi panna, aga kui ei lähe, jääme peavarju ja toiduta," kirjeldab lasteaiakoha pärast muretsev üksikema oma valikuid. "See on nokk kinni, saba lahti, ja ajab marru, kui ükskõik on omavalitsusel ja Eesti riigil."

Kui Kaire (nimi muudetud) sai tänavu aasta alguses emaks, ei teadnud ta veel, et peab juba mõne aja pärast tulevikule mõtlema ja lapse üksinda üles kasvatama.

Kaire ütleb, et saab hakkama, kuid talle teeb muret, et poolteist aastat makstava emapalga lõppedes tuleb tööle naasta, aga last pole kuhugi panna: "See kõik on väga ilus, mida räägitakse," viitab ta omavalitsuse ja haridusministeeriumi väidetele, et lasteaiakohti peaks piisavalt olema.

Loe lugu üksikela väljakutsetest Õhtulehest.