"13. juulil avasid Vene palgasõdurid tule meie sõdurite rühma pihta, kes üritasid vastavalt vaenlasega sõlmitud kokkuleppele evakueerida hukkunud Ukraina luuraja surnukeha," kirjutab Censor.net. „Üks merejalaväelastest sai haavata ja Mõkola Ilin (Nikolai Iljin), kes kiirustas oma relvavenda abistama, tapeti. Hukkunud meedik oli Eesti kodanik."

Välisministeeriumist öeldi Delfile, et Eesti saatkond Kiievis on esitanud Ukraina võimudele ametliku päringu isikuandmete kontrollimiseks ja täiendava info saamiseks.

Elas Eestis üle kümne aasta

2006. aastal ilmus Iljinist venekeelses Delfis artikkel, kus mainitakse, et ta põgenes hiljuti Valgevenest poliitilise tagakiusamise tõttu Eestisse. Esialgu olevat Iljin taotlenud varjupaika Viktor Janukovõtši valitsusaegses Ukrainas, kuid see ei õnnestunud. Artiklis mainitakse, et Iljin on asunud kolmenädalasele kursusele Tartu ülikoolis ja plaanib Avatud Eesti Fondi toel õppima asuda Tallinna ülikoolis.

Seda kinnitas kodanikuaktivist Jevgeni Krištafovitš, kes oli üks inimestest, kes aitas Iljinil Eestisse tulla. "Ta saabus Eestisse 2006. aastal ja asus õppima Tartu ülikooli, kus valis sotsiaalteadused. Kokku elas ta Eestis üle kümne aasta, sest lahkus siit minu teada alles eelmisel aastal," ütles Krištafovitš. Iljin õppis ka selgeks eesti keele ja töötas mõnda aega Tallinna giidina.

Krištafovitš arvab, et Ukraina meedias kirjutatu ei pea paika ja Iljinil Eesti kodakondsust ei olnud. "Kuna Eesti kodanikel on keelatud väliskonfliktides osaleda, siis vaevalt oleks ta siit niimoodi Ukrainasse ära läinud. Küll aga oli ta oma loomult altruist," tõdes ta.

Censor.neti artikli autor kohtus Iljiniga 2019. aastal, kui viimane oli liitunud Ukraina merejalaväega ja sai Kanada relvajõudude abil väljaõpet. "Ta oli väga rahulik, aga osasid teemasid puudutades võis ta plahvatada," meenutatakse järelehüüdes. "Piisas vaid NSVL-i mainimisest ja kõik! See oli nagu härjale punane rätik."

Portaal vahendas ka, et Iljin soovis, et surma korral jaotataks tema tuhk Eesti, Ukraina ja Valgevene vahel. "Praegu on suur mure, kuidas tema ja teise hukkunud noormehe surnukehad evakueerida ja siis saab edasi mõelda matusetalitusele," nentis Krištafovitš.