Ukraina kriis ei takista Ansipit tagasi astumast ega Ilvest Jaapanisse sõitmast
Peaminister Andrus Ansip läheb homme Kadriorgu, et anda üle oma tagasiastumisavaldus. See tähendab ka valitsuse tagasi astumist ning lisaks sellele läheb Jaapanisse visiidile ka president Ilves koos mitme tippametnikuga. Kes juhib keset pinevat julgeolekuolukorda Eesti riiki?
Andrus Ansip on siiani endale kindlaks jäänud ja väitnud, et Ukraina sündmused ei mõjuta valitsuse tagasiastumist. Kuna peaminister jääb ametisse kuni uue valitsuse ametisse astumiseni, siis võimuvaakumit Ansipi hinnangul ei teki, vahendab ERR.
Samas ei pruugi kõik peaminister Ansipi optimismi jagada, sest väidetavalt on mõningate Eestile oluliste riikide esindajad vihjanud, et valitsuse reformimine tuleks Ukraina sündmuste valguses lõpetada. Mõistagi on sellise hoiaku taga ka tõsiasi, et uue valitsuse moodustamine tähendab mõningast sisepoliitilist kemplust, mis juhib tähelepanu riigi juhtimiselt kõrvale.
Peaministri büroo juhataja Liina Kersna hinnangul ei vasta jutud välisriikide vihjetest aga tõele ning ka Eesti riik ei jää hetkekski juhtimata.
Kaitseminister Urmas Reinsalu hinnangul on tagasiastumine peaministri otsus. „Kui praeguses erakorralises rahvusvahelises julgeolekusituatsioonis peaminister otsustaks tagasiastumisega viivitada, siis see oleks kindlasti mõistetav,“ lisas ta.
Presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildam ütles Delfile, et president Ilvese pikalt ettevalmistatud Jaapani visiidi eesmärk on julgeoleku- ja majanduspoliitilised arutelud, mis on eriti aktuaalsed just praegu. Delegatsiooni kuuluvad muuhulgas ka kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Taavi Kotka.
Vastavalt põhiseadusele on presidendi ülesanne lisaks riigi esindamisele ka sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni välja kuulutamine.
Samal ajal on olukord Ukrainas aga iga hetkega muutumas järjest teravamaks. Ukraina territooriumile tuleb jätkuvalt sisse Vene sõjaväelasi ning lisaks sellele blokeerib Ukraina rannikut kümme Venemaa sõjalaeva. Venemaa ja Ukraina Harkivi oblasti piiri lähedal on aga märgatud sõjaväekolonnide liikumist.
Suur hulk sõjaväelasi on valmis transpordiks Venemaa linnas Novorossiiskis.
Kõrgendatud valmisolekusse on viidud ka Balti laevastiku väekoondised.
