Ukraina kaitseminister: Venemaa pole otsene oht
Peale Gruusia sündmusi muutus maailm. Me arvatavasti ei tunne veel täielikult kõiki neid muutusi. Kindlasti see, mis augustis Kaukaasias toimus, peab panema poliitikuid rohkem mõtlema selle üle mis juhtus. Esiteks on see küsimus seotud 1975. aasta Helsingi kokkulepetega ja seal sätestatud printsiipidega, mida praegu rikutakse. See, mis seal toimus on ikkagi väga suur maailmakorra rikkumine ja maailm muutus täielikult. Pean ütlema, et elame sellisel dünaamilisel ajal, kus üks kriis mõjub teisele, ning meil on vaja sellele vastus anda.
Kas te näete Venemaad praegu ohuna Ukrainale?
Ma arvan, et otsest ohtu pole. Kuid kindlasti töötame paljus Venemaaga. Peab mainima, et Ukraina ja Venemaa kaitseministeeriumid töötavad tihedalt koos ning meil on üksteisemõistmine. Kuid siiski on olemas probleemid. Näiteks pidevad informatsioonilised ründed, eriti nende Ukraina piirkondade vastu, kus enamus elanikkonnast räägib vene keelt, eriti Krimmis. Need rünnakud lähevad mööda tsiviliseeritud normidest. Meid teevad väga murelikuks faktid, mille järgi antakse välja vene panne ukraina kodanikele, kes seejuures ei loobu ukraina passist.
Seetõttu on sellised teemad meile aktuaalsed ning me oleme neid asunud väga tähelepanelikult jälgima. Kuid kõige olulisem on, et me Ukrainas täidaksime ise oma ülesanded. Peamine on tõsta elanikkonna elatustaset, mis on kõige parem kaitse ükskõik millise rünnaku vastu.
Kuidas ukrainlased suhtuvad NATOsse peale Gruusia sõda. On ju teada, et arvamused Ukraina NATO liikmelisuse suhtes lähevad lahku?
See on õige küsimus. Ukraina elanikkond jaguneb kolme suurde ossa. Kolmandik inimesi tahaks väga NATOsse asuda, kolmandik on kategooriliselt vastu ja kolmandik ei tea või mõtlevad alles. Selles suhtes saamegi abi NATO riikidelt, sealhulgas Eesti kaitseministeeriumilt, oskamaks töötada elanikkonnaga. See tähendab informatsiooni levitamist selle kohta, mis on NATO on. Kõige tähtsam on meil just töö elanikkonnaga.
Peale sündmusi Kaukaasias suurenes nende hulk, kes toetavad tulevikus NATO-ga ühinemist. Peamine on see, et seda suunda toetavad noored.
Kas Ukraina peaks pikendama vene mereväebaasi lepingut peale seda, kui see 2017. aastal lõppeb?
Ukraina põhiseaduses on kirjas, et Sevastoopoli baas eksisteerib maini 2017. aastal ja punkt. Seepärast ei saa selle üle mitte mingeid arutlusi tulla.
Aga kas Ukraina saab saada NATO liikmeks enne kui vene väed lahkuvad teie territooriumilt?
Arvatavasti on see õige küsimuse asetus. Me oleme seda NATO kolleegidega arutanud ja nad räägivad, et see pole takistus. Kuid baasi asumine Ukraina territooriumil raskendab NATO liikmelisuse saamist, eriti seal ümber toimuv.
Kui näiteks NATO laevad külastavad meie sadamat Sevastoopolis, siis NATO vastane propaganda kohaliku elanikkonna sees paistab välja. Kuid ma loodan väga, et konstitutsiooni kirjutatud lahkumise tähtajaga mingeid muutusi ei tule ja see on peamine.
