Valitsuse uue korraldusega on sisetingimustes lubatud üksnes distantsilt tehtav või kontaktivaba individuaaltegevus ja -treening, mida võib teha koos juhendajaga. See tähendab, et spordiklubid ja ujulad jäävad avatuks, aga rühmatreeningud on seal keelatud.

Erinevad veespordi alaliidud saatsid valitsusele ja terviseametile pöördumise, kas nendele võiks erandi teha, sest teadaolevalt koroonaviirus vees ei levi. Eesti Ujumisliidu peasekretär Pille Tali nentis, et on kummaline, miks on ujulad edaspidi avatud kõikidele inimestele, aga kümnestes gruppides - nagu oli seni ette nähtud - rühmatreeninguid teha ei tohi.

"Saame aru, et murekoht on see, mis toimub enne ja pärast ujumist, kui inimesed on pesu- ja riietusruumides lähikontaktis. Kui ujulad on endiselt avatud ja inimesed käivad samamoodi koos pesemas ja vahetavad riideid, siis ei ole ju enam vahet, kui seda teeks ka need, kes käivad treeningutes," märkis Tali.

Erandit ei saa teha

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ütles, et veespordile ei saa siiski erandit teha, kuna väljaspool basseini pole võimalik nakkusriski vältida. "Treeningu lõppedes minnakse riietusruumidesse ja duširuumidesse, kus on väga raske vältida lähikontakte," sõnas ta.

Härma tõi välja, et ujumisspordis võib olla ka täiendavaid nakkusriske, mida muus spordis on vähem. "Kui nakatunud inimene on näiteks vett kurku või ninna tõmmanud ja köhib või aevastab, siis aevastamisel ja köhimisel tekkiv aerosool võib niiskes keskkonnas kaugemale levida. Samamoodi ei saa ujumisspordis kasutada maski, et köhimisest ja aevastamisest tekkivat täiendavat riski maandada," ütles ta.

Ujumisklubidel on nüüd lisaks majanduslikele muredele keeruline ka seepärast, et paika tuleb panna, keda liigitada professionaalseteks sportlasteks, kes saavad vanaviisi edasi treenida.

Nimelt ei kohaldata uusi meetmeid spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning erivajadustega inimestele.

Tali ütles, et liidu poole on pöördunud murelikud ujumisklubid, kellel on raskusi professionaalsete sportlaste nimekirjade koostamisega. "Küsimus on, kes täpselt selle kriteeriumi alla lähevad. Samal ajal, kui tahaks seda staatust laiendada võimalikult paljudele, saame aru, et see kriteerium on ju põhjusega pandud ja see teeb jällegi asja omakorda keeruliseks," selgitas Tali.

"Loomulikult on arusaadav, et piiranguid on vaja, aga ujumisklubid on juba pikalt seepärast väga raskes seisus," nentis ta.

Uued piirangud hakkavad kehtima esmaspäevast. Kuni 3. jaanuarini (k.a.) ei ole ka spordi- ja liikumisüritused lubatud. Spordivõistluseid on lubatud korraldada üksnes spordialaliidu võistlussüsteemis osalevatele meistriliiga võistkondadele, professionaalsetele sportlastele ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmetele ja selle kandidaatidele. Pealtvaatajaid lubatud ei ole.