Ühte noormeest tappa ähvardanud ja teist löönud politseinik sai tingimisi vangistuse

 (57)
foto-168
Foto: Ester Vaitmaa

Pärnu maakohus kuulutas täna Haapsalus välja otsuse, millega mõistis endise politseiniku Alari Luige süüdi ühe õigust rikkunud nooruki ähvardamises ja füüsilises väärkohtlemises ning teise suhtes ebaseadusliku jõu kasutamises.

Kolmanda nooruki suhtes toime pandud võimuliialduse süüdistuses mõistis maakohus süüdistatava õigeks. Prokurör Indrek Kalda kinnitas, et endise politseiniku süüdimõistmine ei tähenda kindlasti seda, et edaspidi ei võiks politsei õiguserikkujate kinnipidamisel vajadusel jõudu kasutada.

"Ka antud juhul tuvastasime, et alaealised panid toime õiguserikkumisi. Kuid oluline on see, et politsei kasutaks rikkujate kinnipidamisel üksnes seadusega lubatud jõudu," ütles prokurör Indrek Kalda. "Liigse jõu kasutamine kindlasti ei suurenda usaldust õiguskaitseorganite vastu."

Lääne Ringkonnaprokuratuur süüdistas politseiametnikuna töötanud 39-aastast Alarit ühe alaealise ähvardamises ja talle valu põhjustanud kehalises väärkohtlemises 2016. aasta jaanuaris ning füüsilise jõu ebaseaduslikus kasutamises kahe alaealise suhtes sama aasta märtsis.

Luik mõisteti süüdi autosid jäätükkidega loopinud noormehe suhtes tapmisega ähvardamises ja kehalises väärkohtlemises. Kohus pidas kannatanu ütlusi usaldusväärseteks ja rõhutas, et erinevalt kaitsja väidetust ei ole kannatanu süüdistatava suhtes vaenulikult meelestatud. Samuti mõistis kohus Luige süüdi võõral territooriumil viibinud nooruki jalaga löömises. Kaalukaks tõendiks oli selle episoodi puhul videosalvestis, mille põhjal oli võimalik asuda seisukohale, et süüdistatava ütlused sündmuse kohta ei ole usaldusväärsed.

Seotud lood:

Teine võimuliialdusena kvalifitseeritud episood ei leidnud kohtu hinnangul piisavalt tõendamist. Prokurör Indrek Kalda palus karistada Luike kahe aasta pikkuse tingimisi vangistusega 2 aasta pikkuse katseajaga.

Kohus mõistis mehele ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse tingimisi kaheaastase katseajaga, mil tal tuleb alluda käitumiskontrollile ning lisas kohustuse läbida sotsiaalprogramm.

Karistuse mõistmisel mängis olulist kaalu eripreventiivne karistuse eesmärk – kohus leidis, et Luige poolt toime pandud kuriteod näitavad, et ta ei suuda pingeolukordades oma käitumist kontrollida ning muutub teiste isikute, ka tema suhtes ilmselgelt nõrgemate alaealiste suhtes vägivaldseks. Seetõttu pidas kohus vajalikuks ka seda, et lisaks käitumiskontrollile allutamisele läbiks süüdistatav ka sotsiaalprogrammi, mis aitaks teda pingeolukordades oma emotsioone taltsutada ja valida õiguspärane käitumine.

„Karistus peab A. Luike mõjutama aru saama, et teiste isikute õigusi ja vabadusi tuleb austada, füüsiline ja vaimne vägivald on lubamatu. Kohus leiab, et üldpreventiivne karistuse eesmärk on selles, et tuleb anda selge signaal, et ka korrarikkujate kinnipidamisel tuleb ise käituda rangelt õiguspäraselt,“ seisab kohtuotsuses.