"Akadeemiliste uurijate ja õppejõududena, kelle teadustöö keskendub ajaloos marginaliseeritud gruppide sotsiaalsele ja kultuurilisele eneseväljendusele, rõhutaksime kooseluseaduse märgilist tähendust Eesti ühiskonna jaoks tervikuna. Sooneutraalse kooseluseaduse vastuvõtmine tähistab hetkel kõige kindlamalt Eesti soovi kuuluda põhjamaiselt ja euroopalikult võrdõiguslikku ja tolerantsesse kultuuriruumi," kirjutasid nad.
Alla olid kirjutanud Katrin Kivimaa (Kunstiakadeemia), Mirjam Hinrikus (TLÜ), Raili Marling (TÜ), Kairi Talves (TÜ), Katri Lamesoo (TÜ), Redi Koobak (Linkjöpingi Ülikool) ja Tiina Ann Kirss (TLÜ).
Õiguskomisjonile on oma arvamuse saatnud veel mitmed seltsid, näiteks Eesti Akadeemiline Seksoloogia Selts teatas, et seadus kindlustab Eestis inimõiguste põhimõtteid, tagab erinevates peredes kasvavatele lastele parema kaitse, vähendab diskrimineerimist ning tugevdab demokraatiat.
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts märkis oma arvamuses teaduspõhistele uuringutele tuginedes aga, et diskrimineerimine on tervist kahjustav tegur: "Samasooliste isikute vaheline püsiv kooselu kuulub perekonnaõiguse kaitsealasse, mistõttu on põhiseadusega vastuolus olukord, kus selline kooselu on õiguslikult reguleerimata," kirjutasid tudengid.
