Ühiskondliku leppe osapooltele osamaks

Ühiskondliku leppe osapooltele võidakse kehtestada osamaks, mille suurus praeguse kava kohaselt kõigub 1000 ja 50 000 krooni vahel.

“Mulle tundub, et see oleks mõistlik mitmel põhjusel,” ütles ühiskondliku leppe foorumi juhte, idee üks autoreid Mati Heidmets TV-3 uudistele. “Kõigepealt näitaks väike osalusmaks seda, et osalejad on nõus panustama ja seetõttu võtavad kogu asja tõsiselt.”

Teisalt võiks Heidmetsa hinnangul osalistel osamaksu kaudu tekkida suurem nõudlikkus kogu selle protsessi ja tulevaste valitud organite suhtes.

Ta nentis, et ühiskondliku leppe foorumi statuudi eelnõus olev hinnakiri, mis näeb osalusmaksuks ette 1000-50 000 krooni, pole lõplik. Samas avaldas ta arvamust, et äriühingud ja ülikoolid peaksid maksma suuremat osamaksu, kui kodanikualgatuslikud ühendused.

“Kui see on kõigi osapoolte otsus, siis ma arvan, et pedagoogikaülikool kaalub väga tõsiselt, et selles asjas osaleda,” lisas Tallinna pedagoogikaülikooli rektor Heidmets.

Leppele alla kirjutanud Rahvusvaheliste Ravimitootjate Liidu tegevjuht Eve Karmo ei pea osalustasu põhjendatuks. “See asi tuli meile väga suure üllatusena,” ütles ta teleuudistele. “Ma arvan, et kui Eesti riik tahab, et see ühiskondlik lepe talle midagi annab, siis seda peaks küll riik rahastama.”

Tänavune riigieelarve annab ühiskondliku leppe sihtasutusele 1,8 miljonit krooni. Leppe üks juhte Andra Veidemann nentis, et selle eest makstakse osaliselt mulluseid kulusid, kuid enamus rahast läheb ühiskondliku leppe foorumi töö korraldamiseks. Raha kulub ka sihtasutuse ruumidele ja töötajate palgale.