Ühiskondlik kokkulepe saab allkirjad
Kõrvale jäävad Res Publica, Reformierakond ja Keskerakond, ent Isamaaliit otsustas pühapäeval leppega siiski ühingeda.
Isamaaliidu juhatus avaldas lootust, et sellest ei kujune erakondliku kauplemise tulemusel ühiskonda senisest veelgi enam lõhestav kokkulepe.
Isamaaliit teatas, et lähtub vajadusest lahendada koostöös ja pikaajalise kava alusel Eesti ühiskonna põhilised valukohad: laste sündivuse tõus, noorte perede toetamine ning kvaliteetse hariduse võimaldamine kõigile soovijaile.
Samas nentis Isamaaliit, et neil ei ole põhjust täielikuks rahuloluks leppe teksti suhtes, kuna murettekitavalt on kajastamata jäänud Eesti rahvusriigi ja kodakondsuse mõiste.
Oma allkirju ei anna leppele ka kaubandus-tööstuskoda ning Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit.
Leppe algatajad pole kõrvalejääjatest hoolimata protsessi nurjunuks tunnistanud. “On hea meel, et ühiskonnas on alanud diskussioon ühiskondliku leppe teemal. Oluline on siinkohal veel kord rõhutada, et ühiskondlik kokkulepe ei ole pelgalt allkirjadega paber, vaid protsess. See on võimalus osaleda ja olla kaasatud ühiskonnale ja meile kõigile oluliste protsesside arengusse,” ütles Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse tegevjuht Agu Laius.
Kokkulepe keskendub eelkõige lastele ja haridusele. Eesti keskseks arengueesmärgiks seatakse vähemalt kahekordne elatustaseme tõus koos sotsiaalse ebavõrdsuse vähenemisega aastaks 2015.
Kritiseerijad on nimetanud president Arnold Rüütli algatusel koostama hakatud dokumenti üldsõnaliseks, mis eesmärkide saavutamiseks ei sõnasta selget tegevuskava.
