Üha rohkem põllumehi vahetab oma traktoril adra mürgipüti vastu

 (101)
Üha rohkem põllumehi vahetab oma traktoril adra mürgipüti vastu
Foto: Ilmar Saabas

Eesti toidu puhtus kipub osutuma müüdiks, kuna põllumehed eelistavad kündmisele keemiat.

Võrreldes 1990. aastate lõpuga pihustati viimasel viiel aastal Eesti põldudele neli korda rohkem mürke. Meie toit sisaldab üha enam mürke, sest mida kallimaks muutub diislikütus, seda rohkem põllumehi eelistab umbrohtu hävitada sügiskünni asemel kevadise mürgipritsimise abil.

„Taimekaitsevahendite kasutamine ühel hektaril läheb maksma kümme eurot, kuid kündmisel kulub diislikütust 20 liitrit,” ütles Eesti suurima taimekaitsevahendeid müüva firma Baltic Agro müügidirektor Margus Ameerikas, kes nentis, et taimekaitsevahendite müük kasvab igal aastal viie protsendi võrra. „Meie põllumees kasutab vaesuse tõttu taimekaitsevahendeid veel liiga vähe, mistõttu on Eesti saagikus Euroopa Liidus eelviimasel kohal.”

Maaülikooli teadlased täheldavad, et sügiskünnist loobunud põllumehed piserdavad mürgi kevadel kõigest paar päeva enne uut külvi põllule, mis jätab oma jälje kasvavale saagile.

Allergiate ja raskesti selgitatavate tervisehäirete pärast muret tundvad lastearstid suhtuvad poelettidel pakutavatesse viljadesse umbusuga, ehkki seni pole uuringud põllumajandusmürkide otsest kahju inimese tervisele tõendanud. „Täielikult võite usaldada vaid oma vanaema aiast korjatud õuna. Kõik teised tuleb enne söömist koorida, sest mürgid kogunevad koos kasulike ainetega just koore alla,” lausus Eesti lastearstide seltsi juhatuse liige Kaire Heilman. „Inimesed on toidu suhtes väga tundlikud, aga arstid ei saa hiljem välja selgitada, kas tervisehäire põhjustasid juba ära söödud toidus olnud mürgid või miski muu.”

Seotud lood:

Mesinikud on veendunud, et põldude üha ulatuslikum mürgitamine murrab viimastel aastatel mesilasperesid nagu loogu. „Kui varasemad putukamürgid tapsid kohe, siis praegused mõjuvad veel 20 päeva. Varem suri mesilane põllul ära, nüüd aga toob ta mürgi pesasse, mis seejärel lakkab olemast,” rääkis Eesti mesinike liidu juhatuse liige Jaanus Tull. „Mesilaste hävingus pole süüdi põllumehed, vaid need ametkonnad, kes lubavad üha ohtlikumaid mürke põllule vedada.”

Eesti maaülikool hakkab eeloleval aastal uurima põllumajandusmürkide mõju mesilastele. „Ilma uuringuteta ei saa me väita, kas mesilaste liiga suurt suremust viimastel aastatel põhjustavad taimekaitsevahendid,” ütles professor Marika Mänd. „Eesti pole kliima tõttu mesilaste pidamiseks soodus koht ning mürgid võivad otse suremist mitte põhjustada, vaid sellele üksnes kaasa aidata.”

Toetus ajab mürgitamaPõllumehed tunnistavad, et mürgitamist põhjustab riigi loodud toetuste süsteem. „Keskkonna-, pindala- ja igasuguste muude toetuste saamine on tähtis ja seda on mürke kasutades lihtsam saavutada,” ütles talupidajate keskliidu juhatuse liige Ants Aaman. „Nüüd ainult mürk põllule – ja viljad kasvavad. ”

Mitu aastat oma 40 lehma ja 240 hektari maaga talus mahepõllundusega tegeleda üritanud Aamann loobus, sest ei suutnud keemiat täielikult tõrjuda.