Üha enam noori jännis õppelaenu tagastamisega
Kui õppelaenuvõtja ei tasu kas intressimakseid või laenu põhiosa pankadele kolme kuu jooksul, läheb laenuleping üle riigile, mis asub esialgu kokkuleppe teel raha tagasi nõudma. Kokku on haridus- ja teadusministeeriumile selle esindaja Rein Joametsa teatel pankade poolt üle antud ligi 3000 laenulepingut ning umbes poolte lepingute puhul ei suuda võlglased riigile laenu tagasi maksta. Sellisel juhul pöördub riik kohtusse ning haridus- ja teadusministeeriumi teatel ongi kohtutäiturile üle antud ligi 850 lepingut.
Swedbanki kommunikatsioonispetsialisti Laura Käeseli sõnul mõjutab maksmata jäänud õppelaen väljavaadet edaspidigi laenu saada. „Vaatame uue laenu taotlemise hetkel iga juhtumit eraldi ning varasem maksekäitumine on oluline. Seega soovitame selleks, et tulevikus parematel tingimustel laenu saada, suhtuda kohusetundlikult ka õppelaenu maksetesse," märkis Käesel.
Eesti üliõpilaskondade liidu (EÜL) juhatuse liikme Olga Tšerjomuškina sõnul näitab õppelaenuga hädas olijate arv seda, et riigil tuleb lähiaastatel üle vaadata nii kõrghariduse rahastamisega seonduv temaatika kui ka tudengite sotsiaalsed tagatised ja nende toetamise süsteemid. Üliõpilaste esindajate hinnangul ei tohiks riik tõsta tulevikus õppelaenu ülempiiri ja peaks üha rohkematele tudengitele tagama tasuta õppimisvõimalused.
Kõige sagedamini jäävad õppelaenu tasumisega jänni õpingud pooleli jätnud tudengid, kel on pooliku haridusega eriti keeruline tööd leida ja nii ka laenu tagasi hakata maksma.
Olga Tšerjomuškina arvates ei taga üle kümne aasta kehtinud õppelaenusüsteem üliõpilaste toimetulekut. Praeguses majanduslanguse olukorras on koolilõpetajal kaelas sadadesse tuhandetesse kroonidesse küündiv õppelaenuvõlg, kuid töökohta on peaaegu võimatu leida.
Samuti on Tšerjomuškina sõnul mõistlik üle vaadata õppetoetuste süsteem. „See pole esimene ega ka viimane kord, kui on majanduskriis. Praegu toimuv on selgelt näidanud, et üliõpilased vajavad suuremaid sotsiaalseid tagatisi," selgitas Tšerjomuškina.