Üha enam noori jännis õppelaenu tagastamisega

Õp­pe­lae­nuvõtjad on tõsi­selt plind­ris võla ta­gas­ta­mi­se­ga. Kui aas­ta al­gu­ses olid õppe­lae­nu ta­ga­si­maks­mi­se­ga hä­da­so­li­jad rii­gi­le võlgu 70 mil­jo­nit kroo­ni, siis mõne kuu­ga on võla­sum­ma kas­va­nud ju­ba 76 mil­jo­ni­le kroo­ni­le.

Üli­kii­res­ti on suu­re­ne­mas ka õppe­lae­nuvõlg­las­te arv. Kui ter­ve eel­mi­se aas­ta jook­sul and­sid pan­gad ha­ri­dus- ja tea­dus­mi­nis­tee­riu­mi­le üle 457 loo­tu­se­tu­na näi­vat lae­nu­le­pin­gut, siis ai­nuüksi sel­le aas­ta kol­me esi­me­se kuu jook­sul oli üle an­tud le­pin­gu­te arv 251. Sa­ma hoo­ga jät­ku­va nõue­te üleand­mi­se kor­ral suu­re­neks õppe­lae­nuvõlg­las­te arv aas­ta lõpuks eel­mi­se aas­ta­ga võrrel­des ko­gu­ni kaks korda, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kui õppe­lae­nuvõtja ei ta­su kas int­res­si­mak­seid või lae­nu põhio­sa pan­ka­de­le kol­me kuu jook­sul, lä­heb lae­nu­le­ping üle rii­gi­le, mis asub esial­gu kok­ku­lep­pe teel ra­ha ta­ga­si nõud­ma. Kok­ku on ha­ri­dus- ja tea­dus­mi­nis­tee­riu­mi­le sel­le esin­da­ja Rein Joa­met­sa tea­tel pan­ka­de poolt üle an­tud li­gi 3000 lae­nu­le­pin­gut ning um­bes pool­te le­pin­gu­te pu­hul ei suu­da võlg­la­sed rii­gi­le lae­nu ta­ga­si maks­ta. Sel­li­sel ju­hul pöör­dub riik koh­tus­se ning ha­ri­dus- ja tea­dus­mi­nis­tee­riu­mi tea­tel on­gi koh­tut­äi­tu­ri­le üle an­tud li­gi 850 le­pin­gut.

Swed­ban­ki kom­mu­ni­kat­sioo­nis­pet­sia­lis­ti Lau­ra Käe­se­li sõnul mõju­tab maks­ma­ta jää­nud õppe­laen väl­ja­vaa­det edas­pi­di­gi lae­nu saa­da. „Vaa­ta­me uue lae­nu taot­le­mi­se het­kel iga juh­tu­mit eral­di ning va­ra­sem mak­sek­äi­tu­mi­ne on olu­li­ne. See­ga soo­vi­ta­me sel­leks, et tu­le­vi­kus pa­re­ma­tel tin­gi­mus­tel lae­nu saa­da, suh­tu­da ko­hu­se­tund­li­kult ka õppe­lae­nu mak­se­tes­se," mär­kis Käe­sel.

Ees­ti üliõpi­las­kon­da­de lii­du (EÜL) ju­ha­tu­se liik­me Ol­ga Tšer­jo­muški­na sõnul näi­tab õppe­lae­nu­ga hä­das oli­ja­te arv se­da, et rii­gil tu­leb lä­hiaas­ta­tel üle vaa­da­ta nii kõrg­ha­ri­du­se ra­has­ta­mi­se­ga seon­duv te­maa­ti­ka kui ka tu­den­gi­te sot­siaal­sed ta­ga­ti­sed ja nen­de toe­ta­mi­se süstee­mid. Üliõpi­las­te esin­da­ja­te hin­nan­gul ei to­hiks riik tõsta tu­le­vi­kus õppe­lae­nu ülem­pii­ri ja peaks üha roh­ke­ma­te­le tu­den­gi­te­le ta­ga­ma ta­su­ta õppi­misvõima­lu­sed.

Kõige sa­ge­da­mi­ni jää­vad õppe­lae­nu ta­su­mi­se­ga jän­ni õpin­gud poo­le­li jät­nud tu­den­gid, kel on poo­li­ku ha­ri­du­se­ga eri­ti kee­ru­li­ne tööd lei­da ja nii ka lae­nu ta­ga­si ha­ka­ta maks­ma.

Ol­ga Tšer­jo­muški­na ar­va­tes ei ta­ga üle kümne aas­ta keh­ti­nud õppe­lae­nusüsteem üliõpi­las­te toi­me­tu­le­kut. Prae­gu­ses ma­jan­dus­lan­gu­se olu­kor­ras on koo­lilõpe­ta­jal kae­las sa­da­des­se tu­han­de­tes­se kroo­ni­des­se küündiv õppe­lae­nuvõlg, kuid töö­koh­ta on peaae­gu võima­tu lei­da.

Sa­mu­ti on Tšer­jo­muški­na sõnul mõist­lik üle vaa­da­ta õppe­toe­tus­te süsteem. „See po­le esi­me­ne ega ka vii­ma­ne kord, kui on ma­jan­dusk­riis. Prae­gu toi­muv on sel­gelt näi­da­nud, et üliõpi­la­sed va­ja­vad suu­re­maid sot­siaal­seid ta­ga­ti­si," sel­gi­tas Tšer­jo­muški­na.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines